Bigbanki juht: eestlane säästab kõhu arvelt, aga pangalaenu pealt kokku hoidmine ei tule tal mõttessegi
Laene refinantseeritakse enamasti siis, kui oleks vaja laenusummat suurendada, kuid tavaolukorras ostetakse säästmise nimel pigem odavamaid kohukesi, aga makstakse pangale endiselt uhkelt edasi, sõnas Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter.
„Eestlane on pigem valmis säästma kõhu arvelt, makstes edasi kõrgeid laenumakseid, samas ei tule tal pangalaenu pealt kokkuhoidmine mõttessegi," sõnas Jonna Pechter, kelle sõnul on aeg-ajalt mõistlik vaadata üle oma laenukohustused ning võtta pankadest refinantseerimise pakkumised, nagu tihti tehakse uut parema hinnaga telefonipaketti otsides. „Selliste „liiga hea, et olla tõsi" pakkumistega üritavad telekomi ettevõtted iga-aastaselt endale kliente teisest võrgust üle kangutada ja see on muutunud täiesti tavaliseks. Miks ei võiks see nii olla ka finantsteenuste puhul?" lausus Pechter.
„Sarnast head uut diili peaksid aeg-ajalt otsima ka kõik finantskohustusi omavad inimesed ja küsima endalt, kas kunagi võetud laenud on ka täna parima võimaliku hinnaga. Mida suurem on laenusumma, seda rohkem on võimalik võita laenuintressi protsendilt. Suure laenu refinantseerimisel parematele tingimustele võib juhtuda, et inimesel tekib võimalus igakuiselt säästa või endale midagi meeleheaks osta," märkis Pechter.
„Minu tuttavatest paljud isegi ei tea, mis tingimustel neil täna näiteks kodulaen võetud on. Samal ajal on näha, kui keeruline on neil oma kulude juures kombineerida lastele kõik põnevad ja arendavad trennid ning hobiringid, samal ajal soetada ka endale ja perele vajalikud esmatarbekaubad," rääkis Pechter. „Kui uurida säästunippe, siis esimese asjana jäetakse ära kõik lõbustused ja väljas käimised ning siis suundutakse otsejoones toidukaupade kallale. See on ka loogiline, sest toidupoes käiakse kõige tihemini. Jämedalt ümardades võib öelda, et keskmine kodulaenumakse on sama suur kui perekonna kuine kulu toidukaupadele, kuid minule tundub kõhu arvelt säästmine palju ebainimlikum, kui üritada kokku hoida finantskuludelt," selgitas Pechter.
Pechteri sõnul refinantseerivad eestlased laene enamasti siis, kui oleks vaja laenusummat suurendada, et kodus remonti teha või küttesüsteem välja vahetada. „Parimat pakkumist otsitakse reeglina sel juhul, kui on vaja täiendavat laenusummat. Kui parim pakkumine tuleb teisest pangast, siis liigutakse rahulikult ka oma algse laenuga üle. Laenumakse puhul ei ole erilist vahet, millisele pangale laenu tagasi makstakse. Loeb ju ainult see, kui palju makstakse, sest sellest sõltub, kui palju jääb alles. Nüüd on lisaks võimalus annuiteetgraafikuga võetud kodulaen refinantseerida meie erigraafiku peale - nii jääb täna kindlasti raha rohkem kätte," märkis Pechter.
