Varem või hiljem soovivad kõik Eesti biodiisli tootjate ühingu liikmed biokütuse tootmise Eestis käivitada. Tehast kavandavad teiste hulgas Biodiesel, Biooil, ATKO Grupp jt. Äriplaanidele andis tõuke Euroopa Komisjoni lubatud biokütuse aktsiisivabastus.

Rapsiõlist toodetava biokütuse omahind on fossiilsetest kütustest kõrgem, ent tänu aktsiisivabastusele saaks puhast biodiislikütust tanklates müüa mõne krooni võrra odavamalt kui tavalist diislikütust, millele kehtib aktsiis 3,84 krooni liitrilt. Kütuse jaemüüjatelt nõuaks puhta biokütuse müük aga investeeringuid tanklatesse.

“Seda ei maksa küll loota, et biokütuse Eesti turule tulek tooks hindu alla,” ütles Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju. “Kui see Eesti tanklatesse jõuab, siis ainult segatuna paari protsendi jagu tavalisse kütusesse,” lisas ta.

Kaju hinnangul pole Eestis biokütuse tootjaid, kes oleksid huvitatud toodangu Eestis turustamisest. “Toodangut Eestist välja müües teenib palju rohkem. Saksamaal on kütuseaktsiis kaks korda kõrgem kui Eestis – mis mõte on biokütust siis Eestisse müüa kui Saksamaal saab selle eest rohkem raha,” ütles Kaju. Saksamaal on puhas biodiislikütus jaemüügis kolm krooni soodsamalt kui tavaline diislikütus.

Paldiski sadamasse biokütuse tehast plaanival Biodieselil on näiteks leping sakslastega, kes ostavad poole tehase toodangust.

Hydro Texaco tegevjuhi Michael Nordeni sõnul hakkab firma ühel hetkel Uno X tanklates müüma diislikütust, millesse on segatud viis protsenti biokütust. “Aktsiisivabastus biokütusele Eestis tähendab seda, et tanklad saavad seda 3-5 protsenti segada tavakütusesse. Tarbijatele ei tähenda see suurt midagi, kütuse hind oluliselt ei muutu,” rääkis ta.

Talvel külmub ära

Eestis ei ole Nordeni sõnul võimalik puhast biodiislikütust tanklates müüa ja kasutada, sest see külmuks talvel ära. “Seda saaks kasutada ja müüa ainult suvel,” ütles ta.

Majandusministeeriumi nõuniku Heido Vitsuri hinnangul on biokütuse tootmine tulevikku suunatud üritus, mis säästab veidi keskkonda CO2 emissiooni vähenemise tõttu. Kuna biokütus on aga tavakütusest kallim, valmistab see Vitsuri hinnangul inimesi ette hinnatõusuks.

Biodiislikütusest on puudu kogu Euroopas. EL-i riigid on seadnud ambitsioonikad eesmärgid biokütuste osatähtsuse kasvu osas, kuid praegu pole mitmes riigis 2006. aasta eesmärgile (2% transpordivahendite kütustest biokütused) isegi ligilähedale jõutud, rääkimata 2010. aasta eesmärgist (üle 5%).