“Ehitus algab kindlasti järgmisel aastal, võib-olla aga juba sel aastal,” ütles Biodieseli nõukogu esimees Heino Harak. Lisaks Paldiski sadamale olid varem kõne all Paljassaare ja Sillamäe sadam.

Haraku sõnul tegeldakse praegu ligi 330 miljonit krooni maksva tehase finantseerimisküsimustega. Tehas hakkaks tootma aastas 100 000 tonni biokütust.

Harakule kuulub firma KH Energia Konsult, mis omab Biodieselist 80 protsenti. Ülejäänud aktsiad kuuluvad riigi õlitööstusele Werol Tehastele. Just Werol Tehastest või Venemaalt plaanib uus tehas osta biokütuse tooraine – rapsiõli.

“Lootsime Euroopa Liidu abirahale. Narr on ju osta sama auto poole kallimalt, kui naabrimees ostis,” ütles Harak, viidates sellele, et Leedu riik toetab Klaipedasse biokütusetehase rajamist. Investorite ring ei ole tema sõnul lõplikult selge, tõenäoliselt tuleb kaasata lisainvestoreid.

Üks vähestest

Harak avaldas ka kahetsust, et ühena vähestest Euroopa riikidest pole Eesti suutnud rakendada biokütuse aktsiisivabastust, ehkki on kohustunud biokütuse transpordis kasutusele võtma juba selle aasta lõpuks. Rahandusministeerium ja keskkonnaministeerium veeretavad küsimust teineteise kaela.

Kui aktsiisivabastust ei tule, ekspordib Biodiesel Haraku sõnul kogu toodangu. Saksa firma Schneider Mineralöl Meissen GmbH, mis omab tanklaketti Saksamaal, Tšehhis, Austrias ja Poolas, on valmis kogu toodangu ära ostma.

Eesti tanklatesse võiks biokütus segatuna tavalise diislikütusega jõuda kõige varem 2006. aasta lõpus. Euroopas müüakse seda ka n-ö puhtalt.

Biodiesel arvas sel nädalal ettevõtte nõukogust välja Werol Tehaste eksjuhi Erki Aaviku.