"Rusikareeglina võib öelda, et talvisesse diislikütusesse ühe protsendi teise põlvkonna talvise biokomponendi lisamise kohustus tähendab umbes üks sent liitri kohta hinnalisa - võrreldes olukorraga, kus sellist kohustust ei oleks," ütles Circle K Eesti AS-i mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik. Kui 2019. aastal on selle mõju umbes kolm senti liitri kohta, siis 2020. aastal 10-15 senti liitri kohta talvises diislikütuses.

"Talvine diislikütus on suvisest sõltumata biokomponendi sisaldusest kaks-kolm senti kallim. Arvestades sellega, et alates 2020. aasta algusest tuleb diislikütusesse segada senisest rohkem biokomponenti, talveperioodil aga sobib kasutamiseks vaid teise põlvkonna biodiisel, võib hinnavahe veel umbes sendi võrra suureneda," märkis Olerexi omanik Antti Moppel.

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles, et biolisandist tingitud hinnatõus oli kuni üks sent ja see toimus juba kevadel kui biolisand kohustuslikuks muutus. "Seega mõjutab talvise diislikütuse hinda vaid tavapärane iga-aastane suvise ja talvise diislikütuse hinnaerinevus, mis on tingitud mõnevõrra kallimast tootmisprotsessist," lausus ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindaja Rein Vaks rõhutas siiski ERR-ile, et kütuste postihind tanklates ei sõltu ainult biokomponendi hinnast, vaid ka kütuse maailmaturu hinnast. Mõnikord võib esineda ka olukordi, kus biokomponent on odavam kui kütus ise ja siis lisavad küstusemüüjad seda maksimaalselt lubatud määras, ütles Vaks.