“50 töökohta, kuid pärast on terve Pärnumaa ja pool Eestit takkapihta sõnnikut täis. Tüüpiline ökokolonialism,” ütles Nikolai Laanetu Eestimaa Looduse Fondi keskkonnauudiste agentuurile Roheline Värav.

Laanetu sõnul ladestuvad tehase heitvetes olevad ligniinid lahe põhjamutta ja hakkavad seal moodustama üliohtlikke supermürke.

“Ligniinide lagunemisaeg on 200 päeva ja enam. Selle ajaga on nende kontsentratsioon üle viie milligrammi liitris, mis ületab igasugused lubatud toksilisuse piirid. Kümme aastat ladestuvad ja siis plahvatab ökoloogiline pomm.”

Norra puidumassi tootja Larvic plaanib Türile rajada miljard krooni maksvat tselluloositehast. Tehas käivituks plaani kohaselt 2002. aasta lõpus, esimene partii pleegitatud termokeemilist puitmassi valmiks 2003. kevadel.

Kolmapäeval tutvustasid Türil tehase keskkonnamõju hinnangut eksperdid OÜ-st Ecoman ja TTÜ-st. Reostuskoormust jões ekspertuuring eraldi ei käsitlenud, piirduti vaid tõdemisega, et tulevane reostus jääb normi piiresse.

Nikolai Laanetu sõnul on keskkonnaekspertiis Eestis alles lapsekingades, ökotoksikoloogiast rääkimata. “Ei nimetata ühtki ainet, mida reovesi sisaldab, räägitakse vaid keskmisest reostustasemest. Tehnoloogia eeldab fermentide kasutamist, neist aga ei räägi täpsemalt keegi.

“Türi rahvas võib nüüd arvata, et reostust ei tekigi,” märkis Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Urmas Vahur.

Tehas laseks jõkke üle 5000 kuupmeetri heitvett ööpäevas, suurendades Türi reovee hulga kaheksakordseks.

Tehase esindajate sõnul kasutatakse nii tootmisel kui ka heitvete puhastamisel parimat võimalikku tehnoloogiat. Keskkonnakaitsjaid see ei veena, sest võimalik on toota ka suletud veetsükliga — nii, et reovett üldse ei teki.

“Eesti madalate tööjõukulude taustal võiks siia investeerivad välismaalased rohkem panustada keskkonnakaitsesse,” tõdes Vahur.

Larvicu teatel valiti Türi tehase ehitamiseks Eesti keskmes asumise tõttu. “Kõige lähem igalt poolt puitu kohale vedada,” märkis Norra vabriku esindaja Türi koosolekul.

Nikolai Laanetu ei usu tselluloosivabrikantide põhjendusi: “Sellest ei räägitud, et tselluloositootmine vajab kvaliteetset vett. Türi valiti seepärast, et Pärnu jõgi on seal üks Eesti puhtamaid. Ja nüüd kavatsetakse see reostada.”

Urmas Vahuri sõnul on just pärast Türit Pärnu jões olulised lõhilaste kudemiskohad. Need kalad on aga keskkonna väiksemagi saastumise suhtes ülitundlikud.

“Tselluloosikombinaadi eesvool ei tohiks Pärnu jõgi küll olla,” lausus ta. “Täiesti hindamata ja ka välistamata on projektis riskid. Kui äkki midagi juhtub, siis on kõik nende kemikaalid jões. Ja avarii puhul vastutab Türi rahvas, sest tehase reovesi hakkab käima läbi linna puhastusseadme.”

Tehase ehitust korraldava AS-i Estonian Cell juhatuse liige Peeter Lodi rõhutas Türi koosolekul, et kui Türi linn tehase ehitamist ei toeta, rajatakse see Lätti ja Eesti talunike haavapuit mädaneb tarbetult edasi. “Mida kaugemale, seda parem,” ütles Nikolai Laanetu.

Larvicu Norra tehas töötleb aastas 40.000 tihumeetrit Eesti haaba, Türi tehase tootmisvõimsus oleks kolm korda suurem. Tehas looks Türile kokku 70 töökohta, neist 20 täidaks sissetoodud spetsialistid ja 50 kohalikud. Lisaks lubavad tehaseehitajad luua 400-500 kaudset töökohta.

Türi linnavolikogu arutab haavapuitmassitehase asukoha detailplaneeringu algatamist 29. märtsil.