Bioplastitehase rajamise ümber on vaikus

Bioplasti tootmise õigused omandanud OÜ Estbiotech juhi sõnul on bioplastitehase rajamine Põlvamaale seni ebamäärane, ehkki tehase ehitamist on lubanud juba alates mullu sügisest nii praegune firma kui ka tolle eelkäija.

OÜ Estbiotech sai mullu aprillis Tartu Ülikoolilt bioplasti toorainetehnoloogia ainulitsentsi lepingu. Varem on bioplastitehase rajamise plaani pidanud AS Lõunatööstus eesotsas firma omanik Vambola Kolbakoviga.

OÜ Estbiotechi juhatuse liige Valmar Visnapuu ütles ETAle, et seni kestab tehase võimalike investorite otsimine ning tulemustest veel rääkida ei ole. “Investeeringu saamine ei ole lihtne, peame üksnes selgitama sedagi, mis on Eesti Vabariik,” lausus Visnapuu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogiaagentuur (ESTAG) otsustas mullu detsembris eraldada kuni 10 miljonit krooni Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudile, kus läbiviidava projekti eesmärk on saavutada majanduslikult tasuv piimhappe tootmine, mis on eelduseks näiteks bioplasti tootmisele.

ESTAGi direktori kohusetäitja Ilmar Pralla ütles ETAle, et ESTAG on finantseerinud rakendusuuringu läbiviimist ja tehase rajamine ei kuulu selle projekti raamidesse.

Visnapuu sõnul ei ole bioplastitehase ehitamise alustamiseks vaja oodata, millal ülikooli katsed läbi saavad. Ülikooli projekt lõpeb 2003. aasta aprilliga. Ülikool tegeleb ainult tärkliste ja suhkrute piimhappeks kääritamise protsessiga, kääritamise järel plasti valmistamiseks tuleb tehases kasutada veel nelja protseduuri.

Enne päris tehase rajamist tuleb luua sellest umbes kümnendiku mahus katsetehas. Päris tehas jõuaks Visnapuu sõnul täisvõimsuseni alates valmimisest 3-4 aasta jooksul. Veel ligi aasta tagasi pidas Estbiotech võimalikuks tehase ehitamist alustada mullu sügisel. Kolbakovi sõnul pidi täieliku tehase ehitamine algama tänavu juulis.

Bioplastitehase maksumusena on nimetatud 1,2 miljardit krooni ja see peaks projektijärgse võimsuse kohaselt aastas tootma 60.000 tonni bioplasti, 110.000 tonni jõusööta, 15.000 tonni isosiirupeid, 16.000 tonni naturaalset taimevaiku ning 20.000 tonni 80protsendilist piimhapet. Tehases leiaks tööd kuni sada inimest, kaudselt leiaks rajatise käivitumisel tegevust kuni 3000 inimest.

Toorainena on tehaserajajad plaaninud kohalikku teravilja. Bioplasti saaks kasutada nagu mittelagunevat naftast toodetud plasti, muuhulgas on nähtud bioplasti kasutusaladena tekstiili- ja aparaaditööstust.

Kolbakov on rääkinud, et tehase projekti kallal töötav meeskond on 86 riigis patenteerinud teraviljast toodetava piimhappe tehnoloogia. Visnapuu kinnitas ETAle patentide olemasolu.

Juhul, kui keegi patenti osta tahaks, ulatuks selle eest makstava raha hulk Kolbakovi sõnul mitte alla 60 miljoni USA dollari aastas. Kolbakovi sõnul oleks 2004. aasta alguseks käivituma pidanud tehase käive ulatunud 2005. aastal kolme miljardi kroonini ning kasum 800 miljoni kroonini.