BLOGI | Maksuarutelul riigikogus kiitis Keskerakond ohtralt astmelist tulumaksu, Reformi saadikud kritiseerisid tühje sõnavõtte

 (430)
Jürgen Ligi riigikogu kõnepuldis
Jürgen Ligi riigikogu kõnepuldisFoto: Madis Veltman

Riigikogu arutas täna Keskerakonna eestvõtmisel olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti maksusüsteemi tulevikku, kõne all olid nii erinevate maksude tõstmise kui langeamise võimalused. Kuigi mitmed sõna saanud keskerakondlased rõhutasid, et jutt ei käi kindlasti maksutõusudest, rääkisid nad sama palju ka vajadusest minna astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamisega Eestis edasi.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis oma ettekandes, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid - 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33 protsenti, seejuures Euroopa Liidu keskmine oli 40 protsenti SKP-st.

Eestist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Sarapuu lisas, et järgmisel kahel aastal püsib Eesti maksukoormus 33,2 protsendi juures ja langeb aastaks 2022 32,7 protsendile.

Sarapuu sõnul näitas 2020. aasta riigieelarve teine lugemine, et meil on palju sektoreid, mis vajaksid täiendavalt vahendeid. „Kui me räägime opositsiooni muudatusettepanekutest, siis me ei ole vastu nende sisule, kui neil oleks konkreetne katteallikas, aga tänases seisus ei ole neid,“ ütles Sarapuu.

„Riigieelarve ei ole midagi muud kui ühe pere eelarve, selleks pereks on Eestimaa inimesed,“ tõi Sarapuu võrdluse. „Ja nii nagu igal pere eelarvel, on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.“

Seotud lood:

Digimaksu puhul mitu küsimust, mida kaaluda

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov kõneles digimajanduse maksustamisest. Ta kirjeldas probleemina rahvusvaheliseid põhimõtteid, kuidas maksustada kasumeid.

„Need on pärit 19. sajandi keskpaigast Saksamaalt ja ametlikud reeglid ise on pärit 20. sajandi alguse Rahvaste Liiga otsusest, aga kõigile on arusaadav, et need põhilised kriteeriumid, ei ole digimajanduse jaoks absoluutselt olulised. Ei ole füüsilised piirid ega füüsilised varad olulised siis, kui äri tehakse internetis,“ rääkis Jegorov.

„Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, kes kehtivate maksustamise reeglite järgi seal riigis üldse ei eksisteeri ja loomulikult sellise juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi.“

Lahendusettepanekuna tutvustas Jegorov Euroopa Komisjoni kava kehtestada digiteenuste käibelt võetav maks 3 protsenti, mis koosneb kolmest erinevast maksuobjektist, millelt seda maksu võetakse. Üheks selliseks on netireklaam ehk reklaamteenuste osutamine üle interneti. Teine maksuobjekt on ostja ja müüja kokkuviimine ehk platvormitulu sellest, mille näitena tõi Jegorov Bolti või Uberi või Amazoni.

„Ehk siis seal, kus on olemas ostja, kus on olemas teenusetarbija ja kus on olemas kaubamüüja või teenuseosutaja ja platvorm teenib tulu nende kokkuviimise pealt,“ selgitas Jegorov. Kolmas maksuobjekt on kasutajaandmete müük.

Oma ettekande lõpus juhtis Jegorov tähelepanu, et tööjõuturg on muutumas, kuid valdavas osas Euroopas eristatakse maksustamisel aktiivset ja passiivset tulu. Jegorovi sõnul ei pruugi tuluteenimise vormide selline eristamine enam olla mõistlik, sest tegelikult pensionit ja ravikindlustust vajavad tulevikus kõik. Ta tegi ettepaneku, et sotsiaalkindlustus oleks kõigil ja sotskindlustuse eest peaksime ka kõik maksma.

Jegorov märkis, et sotsiaalmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus ja riigid peaksid mõtlema sellest eemaldumisele. Samuti mainis ta diginomaane, kes töötavad internetis ja kellel on võimalik valida, millisele riigile nad oma makse maksavad. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu, et Eesti sotsiaalkindlussüsteem oleks atraktiivne ja need inimesed liituksid Eesti süsteemiga.

Neivelt: Eesti maksusüsteem on kinni üheksakümnendates

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi oma sõnavõtus välja, et Eesti maksusüsteem on kinni üheksakümnendates. Tema sõnul olid siis maksude maksmise distsipliin ning maksude kogumise võimekus teine. „Samuti ei olnud rikkust, mida maksustada. Lisaks, veel 15 aastat tagasi või rohkem kui 15 aastat tagasi puudus kapital – siis, kui meil tehti seesama ettevõtte tulumaksuvabastus,“ loetles Neivelt.

„Tänane olukord on hoopis teine, meil on väga hästi korralikult töötav maksuamet, meil on väga hea distsipliin maksude maksmisel ja maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk. Samal ajal ka rikkuse kontsentratsioon on maailma üks suurematest probleemidest. Rääkimata juba muutunud ja muutuvatest töösuhetest,“ lisas ta.

Neivelt juhtis tähelepanu, et meie maksusüsteemil on praegu väga suur osa tarbimismaksudel, aga tarbimine enam ei suurene, vaid hakkab vähenema, siis tekkib küsimus, kuidas me oma ühiskondlikud kulutused kataksime?

Neivelti sõnul on maailm muutunud ja muutub aina kiiremini ja kiiremini ning muutuma peab ka maksusüsteem. Samas märkis ta, et kui maksusid muuta, siis vähehaaval, mitte väga palju korraga, sest järsud liigutused on liiga riskantsed.

Muudatustena pakkus Neivelt välja mitu ideed. Näiteks rääkis ta üleeuroopalistest maksudest, loodusressursside maksustamisest, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamisest, varade maksustamisest, tulude maksustamisest ning sotsiaalmaksu laest.

Neivelt rääkis, et ta pooldab astmelisest tulumaksu, millel on tema sõnul palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub ja suunab selgelt inimeste käitumist. „Esiteks aitab see paljudel ületundide tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustama elu poole ja teiseks, oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile. Ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd,“ ütles Neivelt, kelle sõnul ei pea kõrgeim tase olema 50, vaid näiteks 25-30 protsenti.

Peaks keskenduma pahede maksustamisele

Samuti arvas Neivelt, et tuleks vaadata üle ettevõtte tulumaksusüsteem. Pahede maksustamisel pakkus ta, et alkohol- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse ja hädavajalik oleks ka suhkru maksustamine.

„Kui me üldist maksukoormust tõsta ei plaani, siis saame seda ainult ümber jagada. Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, see tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele,“ resümeeri Neivelt oma sõnavõtu.

„Peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid. Maksukoormat liigutama rohkem suureettevõtetele, rikastele eraisikutele ja suuremat tulu teenivate inimeste poole.“

Läbirääkimistel maksuteemade üle võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Kai Rimmel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Maris Lauri, Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni seisukohad tõi välja Riina Sikkut ja Isamaa fraktsiooni omad Aivar Kokk.

Sõna võtsid veel Jürgen Ligi (R), Aivar Sõerd (R), Marika Tuus-Laul (KE), Erki Savisaar (KE), Marko Šorin (KE), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Tamm (KE).

Maksusüsteemi arutelu
Kell 13.21 on arutelu maksusüsteemi osas lõppenud.
Keskerakondlane Tarmo Tamm ütles, et astmelisest tulumaksust Eestil pääsu pole, sest muidu ei vähene nende inimeste hulk, kes elavad allpool absoluutse vaesuse määra.
Järgmisena sõnajärje saanud EKRE esindaja Peeter Ernits ütles, et analoogne debatt tuleks korraldada ka võimaliku uue keskkonnamaksu raamistiku osas ning mis see endast kujutada võiks. "Kui me riigikaitsele kulutame 2% SKT-st, siis kliimaneutraalsusele peaksime leidma 4%," sõnas EKRE-lane. Ka mainis Ernits lihamaksu. "Muidugi ma ei tea, kas sellise jutuga eestlasele peale läheb," sõnas ta.
Šorin rõhutas sarnaselt teiste keskerakondlastega, et maksudebatt ei tähenda otseselt mingite maksude tõstmist.
Keskerakondlane Marko Šorin märkis, et kui opositsioon nahutab koalitsiooni, siis on arutelu jätnud oma jälje. Šorin keskendub kohalikele maksudele. "Peamisel pean silmas turismimaksu, mida kasutavad enamikud Euroopa riigid, sealhulgas ka Läti ja Leedu," ütles ta. "See ei ole küll võluvits kohaliku omavalitsuse eelarve täitmiseks, aga see vabastaks raha kohalike probleemide lahendamiseks kuskil mujal."
Seejärel sõna võtnud keskerakondlase Erki Savisaare sõnul teavad kõik, et säästes rikkaks ei saa. Ühe võimaliku maksuna tõi ta välja keskkonnamaksu, mille arvelt võiks vähendada ettevõtete makstavaid tööjõumakse. "Loomulikult tasub rääkida ka kulude kokkuhoiust. Siinkohal tuleb etteruttavalt öelda, et enamus riigieelarvest on meil ette ära planeeritud suhtena SKP-st," lisas ta.
Ka märkis Tuul-Laul, et ühetaoline maksusüsteem tähendab õhemat riiki. "Reformierakond on alati teinud oma pikaajaliste koalitsioonikaaslastega nii, et kärbib kõike," sõnas keskerakondlane, loetledes käibemaksutõusu, matusetoetuse kaotamise, hambaravihüvitise kärpimise. "Mind väga hirmutab teie erakindlustusele rajatud tervishoid," lisas Tuus-Laul.
Keskerakondlane Marika Tuus-Laul ütles kõnepulti asudes, et neil on raske teha koostööd Reformierakonnaga, kuna neil on täiesti erinevad lähenemised maksupoliitikale. "Lihtne maksusüsteem pole kunagi õiglane, just sellepärast on Euroopas valdavalt, pea kõikides riikides astmeline tulumaksusüsteem," sõnas ta, loetledes erinevate riikide maksuastmeid ette. "Ma ei saa aru, miks me ei taha minna sama teed, mis Euroopa, vaid tahame olla samamoodi nagu Venemaa, kus on ühetaoline tulumaks," lisas Tuus-Laul.
Sõerdi sõnul on kaks võimalust maksusüsteemi muuta. Neist esimene võimalus puudutab maksukogumist, mille osas ei ole maksu- ja tolliametile etteheiteid, teine variant on maksumäärasid üle vaadata. "Koalitsiooni esindaja rääkis siin energiamaksudest, aga me teame, et gaasiaktsiis on mitu aastat tõusnud ja tõuseb ka järgmistel aastatel. See on konkurentsiküsimus - meie piirkonna määr on mitu korda kõrgem kui teistel. Võimuliit peaks vastama ka sellele küsimusele, mis on plaanid hinnatõusu leevendamisele, aga selles osas me vastust täna ei kuulnud," lausus reformierakondlane.
Sõerd tõi võrdluse eelmise Ratase valitsusega, kes tõi lauale panditulumaksu, automaksu, pakendimaksu, mis kõik kukkusid läbi. "Siis kuulutati välja maksurahu, aga paistab, et see maksurahu jääb väga üürikeseks. See maksudebati algatamise jutt teeb pigem murelikuks. Tulevik ei ole roosiline," sõnas reformierakondlane, viidates ennekõike valitsuse plaanitavale teise samba reformile. 
Ligi järel sõna võtnud Aivar Sõerdi sõnul on kindlasti arutelu maksusüsteemi muutmise vajaduse üle vajalik. "Paljudes aspektides on maksusüsteem ajale jalgu jäänud," tõdes ta. Ka tema sõnul tänane debatt erilist lisaväärtust ei anna. "Me kuulsime üksikuid ideid, üksikuid eraldiseisvaid mõttekesi," põhjendas ta.
Ligi sõnul on erandlik maksukulu kõige ebaefektiivsem kulu eelarves. "Sellise maksusüsteemi keeruliseks ajamise ettekandjad rääkisid ju rumalust. Jällegi, oleks vaja olnud Dmitri üldist ettekannet, ta oleks need asjad puust ja punaseks selgeks teinud," lausus reformierakondlane, kelle sõnul ei aita maksuerandid neid, kes on ebavõrdsemas olukorras.
"Kui üldse millestki rääkida, siis see on Eesti konkurentsivõime. Täna seda pigem naeruvääristati. Justnimelt inimese jaoks seda vaja on. Täna ei saanud me seda vastust, et oleks vaja varamaksudega asendada suurema osa senistest maksudest. Me ei kuulnud mitte midagi eranditest," lausus Ligi. 
Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles kõnepulti astudes, et täna ta korraldajaid ei täna, sest see on läbikukkumine. "Kutsutakse külaliseks üks maksuekspert, aga pannakse rääkima ainult ühest tehnilisest asjast. Vaene Dmitri Jegorov, kes võiks rääkida kogu maksusüsteemist," nentis Ligi. Tema sõnul oleks ta pidanud just sellest rääkima. 
"Me täna räägime astmelisest tulumaksust - kas me peaks karistama neid inimes, kes heas mõttes rohkem rabelevad?" uuris Isamaa saadik. Sama küsis ta kodualuse maamaksu ja kinnisvaramaksu kohta. "Igatahes, Isamaa fraktsioon ei ole nõus rääkima ühegi maksu tõusust, mis mõjutab Eesti inimesi ja ettevõtteid," kinnitas ta.
"Teine arutelu teema on see, kas on õige, et keegi maksab kellegi kulud kinni," ütles Kokk. Ta tõi näiteks tasuta ühistranspordi, kus tuleks vaadata, milline kulu sellele läheb ja kui palju osa inimesi seda kasutab. Ka juhtis ta tähelepanu sotsiaalvaldkonnale, kus on alati raha puudu. "Samas ma vaatan, et eraettevõtlus on väga tugevalt sotsiaalvaldkonda sisse imbunud ja see on väga hea," lausus Kokk, tuues näiteks hooldekodud. 
Aivar Koka sõnul on viimane aasta näidanud, et vahest on mõistlik mõnda maksu vähendada, et tulu riigieelarvesse kasvaks. "Alati tuleb läbi mõelda, kui me tahame midagi tõsta - kas me kohtleme oma inimesi ja ettevõtjaid võrdselt," sõnas ta. Kokk tõi näiteks digimaksu, juhtides tähelepanu sellele, kuidas Eesti ajakirjandus maksab makse, siis väljastpoolt teenust pakkuvad ettevõtted nagu Facebook ja Google seda maksu ei maksa.
Isamaa fraksiooni nimel sõna võtnud Aivar Kokk ütles, et tänast debatti oleks tulnud alustada teisest poolest, viidates järgmise aasta riigieelarve mahule, mis on 11,8 miljardit eurot. "Mina oleks oodanud rohkem neid kohti, kus räägitakse, kuhu on vaja raha suunata, millel on raha juurde vaja. Oluline on ikka vaadata, kus king kõige rohkem pigistab," ütles ta.
Sikkuti sõnul on senised maksusüsteemi puudutavad ettepanekud olnud turvalised. "Meil maksukoormus langeb alla 33%, aga tööjõud on endiselt väga kõrgelt maksustatud, sissetulekute ebavõrdsus on suur, see võimendub varade ebavõrduses, ärimudelid lähevad üha virtuaalsemaks. Aga me endiselt maksustame rikkaks saamist, mitte rikaks olemist," märkis ta. Sarnaselt Laurile ütles ka Sikkut, et maksud ei ole ainus lahendus. "Tegelikult on vaja võtta kokku poliitiline julgus ja leida vahendid mujalt, kärpida mujalt. Kindlasti on võimalik seda teha viisil, mis on ühiskonnale mõistetav."
Sotsiaaldemokraatide erakonna seisukohti tutvustav Riina Sikkut märkis, et Eesti maksusüsteemis on jätkuvalt kohti, mida täpsustada ja nö timmida. "Aga me peame selle kõrval silmas pidama ka suuremat pilti," ütles ta, viidates võimalusele tänast maksudebatti pidada.
Andrei Korobeiniku sõnul on Eestil palju rohkem valikud, kui tööjõumaksud alla viia. Ta toob välja nii vara- kui keskkonnamaksu. "Loomulikult on teemaks ka tulevikumaksud," lisas Korobeinik, viidates digimaksule, millest Jegorov rääkis. Eesti roll võiks üleilmsete maksude väljatöötamisel olla Korobeiniku sõnul aktiivsem.
Keskerakonna fraktsiooni  nimel sõna võtnud Andrei Korobeinik ütles, et selle sajandi algusest peale on Eestis käinud Exceli võidukäik. "Keegi ei mõtle enam kastist välja. Kui keegi tahab teha julget otsust, saab ta ministeeriumi ametnikelt Exceli kiirkoolituse," märkis ta. Tema sõnul ei kahtle ükski maksudebati pool aga selles, et ühiskondliku ebavõrdsusega tuleb võidelda. "Eesti konkurentsivõime viivad alla meie tööjõumaksud," tõdes Korobeinik.
"Eranditesse tuleb suhtuda ettevaatusega, sest see tähendab tihti ebavõrdsust selle suhtes, kes seda ei saa," ütles Lauri, väljendamaks oma seisukohta maksuerandite osas, mida Kersti Sarapuu välja käis varasemalt.
Lauri rõhutas, et väga oluline on jätta vastutus ka inimestele endile. "Tasuta transport ei tähenda seda, et inimesed hakkavad seda transporti kasutama, vaid seda et kulutatakse raha ja ühistranspordi kasutamise asemel see hakkab vähenema, sest bussigraafikud on tehtud valel ajal," tõi ta välja. "Alati ei ole maksud need, mis asjad päästavad," rõhutas reformierakondlane, viidates seejuures ka riigikogu seadusandlikule jõule.
"Ühiskonna heaolu saab tugineda üksnes majanduskasvule ja majanduskasv tuleb ainult ja ikka ettevõtetest. See on esimene koht, millele tuleb mõelda," sõnas Lauri. Ka tuleb arvestada sellega, mis toimub meie ümber ja maailmas. Nende teemade hulgas on nii kliimaküsimused, rahvastiku vananemine ja vähenemine kui ka tehnoloogia väga laias aspektis. "Me oleme väljunud tööstusühiskonnast, aga meie maksu- ja sotsiaalsüsteemid pärinevad tööstusühiskonnast. Meil on teenusühiskond, kus väga suur mõju on andmetel. Tehnoloogia mõjutab ka seda, kuidas inimesed töötavad," sõnas Lauri.
Järgmisena saab sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri. "Juba Reformierakonna valimisplatvormis oli kirjas ettepanek algatada diskussioon maksusüsteemi üle. Nii et see ei ole Jüri Ratase suur idee," alustas ta. Lauri rõhutas, et maksud ei ole ainus asi, millega diskussiooni mõjutada.
Rimmeli sõnul tuleks kaotada teemaks. "Maksustada tuleks lisaks pankadele ka kindlustusfirmade raha, mida täna Eestist välja viiakse," käis EKRE esindaja välja. Ka tuleks ettevõtetel võimaldada teha kulutusi kuni 6000 euro ulatuses ilma erisoodustusmaksu sellest arvestamata.
Rimmeli sõnul on EKRE-l olnud kaks korda maksude langetamise osas sel aastalõigus, tuues näiteks alkoholiaktsiisi langetuse. Ka tuleks alandada nii elektri- kui gaasiaktsiisi, mille määrad on täna Eestis kõrgemad kui Põhjamaades. "Elektri- ja gaasihindasid langetades võimaldame ettevõtetel tõsta palkasid," ütles EKRE fraktsiooni esindaja.
Fraktsioonide seisukohti maksusüsteemide osas alustas EKRE, kelle esindaja Kai Rimmeli sõnul peab erakond erinevalt Keskerakonnast vajalikuks langetada nii maksude taset kui hulka. Ta alustas käibemaksust, mis tuleks alandada 20%-lt 15%-le. Tema sõnul ei too see kaasa neljandiku maksulaekumise vähenemist. "Käibemaks on maks, mis lööb kõige valusamalt kõige vaesemaid inimesi," tõi Rimmel välja.
Keskerakondlane Andre Korobeinik uuris tööjõumaksudega seoses Neiveltilt, et kuidas tagada tulevikus see, et suudetaks lisandväärtust piisavalt maksutada. "Kui vaadata platvormimajanduse peale, siis see ühtlustab palgad üle maailma ära. Seetõttu hakkab üha rohkem olema perfektse konkurentsi tingimusi. Me peame andma inimesele suuremat vastutust. Teisalt peab tal olema ka suurem kogukonna toetus selleks hetkeks, kui midagi valesti läheb," oli endise pankuri seisukoht.
Keskerakondlane Andre Korobeinik uuris tööjõumaksudega seoses Neiveltilt, et kuidas tagada tulevikus see, et suudetaks lisandväärtust piisavalt maksutada. "Kui vaadata platvormimajanduse peale, siis see ühtlustab palgad üle maailma ära. Seetõttu hakkab üha rohkem olema perfektse konkurentsi tingimusi. Me peame andma inimesele suuremat vastutust. Teisalt peab tal olema ka suurem kogukonna toetus selleks hetkeks, kui midagi valesti läheb," oli endise pankuri seisukoht.
Reformierakondlane Urmas Kruuse uuris Neiveltilt, et miks ta on arvamusel, et tuleviku noored riiklikku pensionit ei oota. "Kas see tähendab, et me töötame kuni surmani või midagi muud?" Neivelti kinnitusel on ta lugenud nii uuringuid kui ka rääkinud paljude tänaste 30-aastatega. "Nad arvavad, et see riiklik pension ei ole nii suur, et see garanteeriks äraelamise. Nad saavad aru enda suuremast vastutusest," ütles ta.
Reformierakondlane Jürgen Ligi tahtis teada, millise lähtülesandega Indrek Neivelt üldse arutelule kutsuti, kuivõrd tema ettekanne kattis oluliselt laiemaid teemasid kui Dmitri Jegorovi oma. Endise pankuri sõnul kutsuti teda kui tavalist kodanikku oma mõtteid jagama.
Reformierakondlane Urve Tiidus uuris Neiveltilt seoses ettevõtte tulumaksu ettepanekuga seonduvalt, millist perspektiivi ta näeb seejuures, kui ettevõtjad näevad niigi suurt vaeva ettevõtete käivitamisel ja töös hoidmises. "Meil praegu on kõrged sotsiaalmaksud, mida me peame oma töötajatelt maksma ja sel hetkel, kui me jõuame kasumisse, me ei pea seda jagama - see minu arvates ei ole õiglane," ütles Neivelt. Tema sõnul ei ole tänase tulumaksusüsteemi järgi vahet, kas ettevõtja investeerib Eesti majandusse või ostab börsilt Apple'i aktsiaid. "Puude Eesti majandusega on null," nentis ta viimasele viidates.
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut küsis Neiveltilt, mis on 2-3 olulisemat kritieeriumit, mida tuleks maksumuudatuste tegemisel arvestada ja mis oleks esimene muudatus, mida tema teeks. Neivelti sõnul alustaks tema väiksemat sorti astmelise tulumaksuga. "See oleks kõige lihtsam liikumine," põhjendas. Ka tõi endine pankur välja, et kindlasti peaks ka pahedega tegelema. "Minge randa ja siis te näete, et see on probleem," tõi ta välja, viidates ülekaalulistele lastele, kel ühes käes krõpsupakk ja teises limonaad.
Neivelt ütles kokkuvõtteks, et Eesti tänane maksusüsteem on rahuldav, aga mitte hea. Ka ütles ta, et ettevõtte seisukohalt võib see olla maailmas esikohal, aga inimeste seisukohalt mitte. "Pigem olles seal edetabelis kõrgel kohal on see selge signaal, et midagi on valesti ja midagi tuleks teisiti teha."
Mis puudutab pahede maksustamist, siis leidis Neivelt, et loogiline oleks, et haigekassa eelarvesse laekuks raha, millega kahjustatakse tervist - olgu see alkoholi- või tubakaaktsiis ning suhkrumaks limonaadidelt. "Lõunanaabrid lätlased on seda proovinud ja nad arvavad, et see on üks põhjus, miks Läti laste ülekaalulisus viimastel aastatel enam ei kasva," tõi ta välja. Viimase puhul ei ole tema meelest isegi oluline, kui palju selle maksu kogumisele kuluks, kuna sellest olulisem on käitumuslik muutus, mille see kaasa tooks.
Neivelti sõnul tuleks üle vaadata ka ettevõtete tulumaksusüsteem. Tema meelest ei ole midagi halba selles, kui ettevõttel äheb hästi, siis ta panustab ka kogukonda. "See määr ei pea olema suur," rõhutas ta. 
Tulude maksustamise osas ütles Neivelt, et kõrge sotsiaalmaksuga on Eesti pannud oma inimesed halba olukorda ja peaks vaatama, kuidas seda koormust vähendada. Ka dividendid peaks olema samamoodi maksustatud nagu palgad. Neivelt pooldab ka sotsiaalmaksu lage. Ka ütles ta, et tema meelest vajab Eesti astmelist tulumaksu, tema endagi arvamus on selles osas 20 aasta jooksul muutunud.
Varade maksustamise osas ütles Neivelt, et siin on oluline palgamaksed keskmise ja väikese sissetulekuga inimestelt. "Palju räägitakse ka rikkuse suuremast maksustamisega, küsimus on mida ja kuidas maksutada - kas ainult kinnisvara või ka aktsiaid ja dividende või rikkust tervikuna," tõi ta välja. 
Küll aga sõnas Neivelt, et loodusressursside maksustamisel tasub Eestil jälgida teiste riikide praktikat. Samas tuleks CO2 maksutamise asemel näiteks rääkida põhjaveest ja sellest, kuidas põllumajandus saastab põhjavett. "Siin on ainuke töötav mudel see, kui me vabastaks mahepõllumajanduse käibemaksust  - soodustamaks tervislikumat toitumist," käis Neivelt välja.
"Kui me räägime digimaksustamisest ja erinevatest eluvormidest, peaks rääkima maksudest laienemalt ka Euroopa Liidus, mitte ainult Eestis. Me vajame mitut üle-euroopalist maksu, et me ei peaks konkureerima seal, kus seda ei ole vaja," ütles Neivelt. Samas rõhutab ta, et maksusüsteemi ei peaks väga järsult ümber korraldama, vaid pigem järk-järgult. "Kõige rohkem oleks vaja maailmas maksustada loodusressurssi," leidis ta.
Neivelti sõnul tuleb tänasest maksusüsteemist rääkida, kuna selles on väga suur osa tarbimismaksudelt. "Kujutage ette, mida teha siis, kui meie tarbimine hakkab vähenema - kui autode asemel kasutaks jalgrattast, kütust ei osta ja kütuseaktsiisi ei maksa, laenu ka ei võtaks auto ostmiseks?" uuris Neivelt. Kuigi tema sõnul on see veel teoreetiline lähenemine, on see, kuhu maailm liigub. "Paljusid asju saab rentida, mitte enam omada. Tööd saab teha mõistlikuma koormusega. Noored teavad, et riiklikku pensioni neile enam ei maksta," kirjeldas endine pankur. Koos sellega peab muutuma ka maksusüsteem.
Järgmise ettekandega astus üles endine pankur Indrek Neivelt. "Meie maksusüsteem on kinni üheksakümnendates, aga siis olid maksudistsipliin ja kogumise võimekus teised," nentis ta, viidates, et täna on olukord muutunud. "Maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk, samal ajal on rikkuse konsentratsioon üks maailma suurimatest probleemidest. Täna on teised ideaalid, suurte maasturite asemel on noortel peredel jalgrattad," tõi ta välja.
Reformierakondlane Urmas Kruuse uuris, kas makse tõstes ei ole seda ohtu, et kurnatakse Eesti niigi mittetugev maksumaksja välja. "Maksukoormuse tase on selgelt poliitiline küsimus," ütles Jegorov. Tema sõnul leidub Euroopast edukaid riike nii kõrge kui madala maksukoormusega. "Aga kus ei ole poliitiline küsimus, kus on ministeeriumi ja maksu- ja tolliameti töö küsimus, on just see efektiivsus. Ei ole hullemat asja kõrgemast maksukoormusest, kui see, et need maksud ei lähe sinna, kuhu nad rahva arvates minema peaks," ütles Jegorov. Küll aga rõhutas ta, et keerulist maksusüsteemi ei ole odav administreerida. "Kui me räägime maksudebatist, siis ma palun, et me ei räägiks ainult maksudebatist, vaid ka kuludebatist," oli tema ettepanek.
Reformierakondlane Urve Tiidus uuris, mida arvab Jegorov OECD miinimum digimaksu määra kehtestamisest. "Tegemist on häiriva fenomeniga. Raske on ette kujutada, et terves maailmas kirjutatakse ette, et teil peavad olema teatud maksud teatud määradega," ütles Jegorov. 
Reformierakondlane Jürgen Ligi uuris Jegorovilt, et kas on realistlik asendada traditsioonilised maksuallikad alternatiividega, nt omandimaksuga. "Või olete hinnanud laiemat sotsiaalmaksu baasi - kui palju suudaks see asendada seniseid makse ja kui palju võib sellel olla maksukeskkonna konkurentsivõimet kahjustavat mõju?" Jegorovi sõnul ei ole maksubaas järgmistel aastatel oluliselt kokku kuivamas. "Küsimus on selles, et maksusüsteem on tervik. Kui otsustatakse nihutada fookust tarbimiselt teenimisele või teenimiselt tarbimisele, siis tuleb kaaluda, mis tagajärgi see meile tähendab," selgitas ta. Tema sõnul suurt maksuallikat ta varamaksude näol ei näe. "Kui me räägime varamaksudest, siis tuleb jälgida seda, et see oleks efektiivne," ütles Jegorov, rõhutades, et maksude kogumisele ei tohiks kuluda ebaproportsionaalselt palju raha.
Reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et digimaailmas on üks suur maksuauk - Hiina veebipoodide hinnaskeemitamine -, Eesti jääb suurest maksurahast ilma, kuna Hiina veebipoed märgivad kauba tegelikust väärtusest väiksema väärtuse. "Kas sellega tegeletakse?" uuris ta. Jegorovi sõnul on direktiivi muutus juba vastu võetud.  "Ehk siis see Hiina probleem ja 22-eurone tuluvaba piir varsti kaob. Kui eelnõu on valmis, annab valitsus selle riigikogule ka üle," kinnitas ta. Jegorovi sõnul hakkavad maksma kõik. Mis puudutab otseselt pettust, siis maksu- ja tolliameti uurimine on näidanud, et pettuste määr Eestis on väga väike.
Keskerakondlane Marika Tuus-Laul uuris, et kui keegi teenib tema andmetega kasumit, siis mis kasu tema sellest saab ning kuhu tulevik välja viib. "Ma kahjuks ei ole andmekaitse spetsialist, aga ma olen suhteliselt kindel, et te olete andnud nõusoleku nende andmete kasutamiseks," tõdes Jegorov. Tema sõnul eelistavad mõned riigid andmete kui uue nafta käsitluses rõhutada, et inimesed saavad tasuta Google või Facebooki teenust kasutada, tema maksabki oma andmetega. "See on üks lähenemine, aga paljud riigid sellesse ei usu," lausus Jegorov.
Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid küsis Dmitri Jegorovilt, kas andmete puhul ei peaks pigem rääkimast sarnaselt autoriõigusega omandist. "Kui inimene loob andmeid, siis kas ettevõtetel, kes neid andmeid kasutavad, peaks olema kohustus seda tulu inimestega jagada?" Jegorovi sõnul muutuvad varaks need andmed ainult siis, kui neid müüakse. Teine probleem on see, et juriidiliselt on see vara Facebooki, Google, jne bilansis, aga ei Eesti riik ega Eesti inimesed selle pealt tulu ei saa. "Kui andmeid kaevandatakse Eestis, siis on õiglane öelda, et see on osa Eesti majandusest ja kui seda tehakse Eestis, siis see peaks olema kaetud Eesti maksureeglitega," lisas rahandusministeeriumi asekantsler.
Jegorov rõhutas, et Eesti peab maksu sisu väga läbi kaaluma, kui peaks otsustama digimaksu kasuks. Ka juhtis rahandusministeeriumi asekantsler tähelepanu sellele, kuidas meie tööjõuturg on muutumas ning koos sellega ka tänane arusaam sellest, kuidas inimesed teenivad aktiivset ja passiivset tulu. "Tegelikult selliste eri liikide tulude eristamine ei ole enam mõistlik," sõnas Jegorov. Ka ütles ta, et arvestada tuleb, et kasvab ka diginomaadide hulk. "See tähendab, et riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on ka löögi all," nentis Jegorov. Neid teemasid praegu väga ei arutata, aga seda peaks siiski tegema, leidis ta.
Samas on osad EL-i riigid ühepoolselt digimaksu kehtestanud, kuid see on toonud kaasa USA vastusanktsioonide ähvardused, näiteks Prantsusmaa puhul. "Probleemiks on see, et kas OECD maksulahendus on piisav, sest OECD on ikkagi rikaste riikide ühendus," nentis Jegorov.
Jegorovi sõnul on üllatuslikult ja õnnetuseks tulnud OECD digimajanduse ettepaneku juures ka teine sammas, mille puhul öeldakse, et ülemaailmselt võiks kehtida miinimum kasumimaks. Eesti on nende riikide hulgas, kes ei toeta seda ideed. "See on paindlikkuse vähendamine ja sekkumine riiklikesse otsustessse," sõnas ta. OECD on võtnud eesmärgiks 2020. aastaks mingi lahenduseni jõuda. EL on öelnud ka, et kui OECD-l selleks ajaks ettepanekut ei ole, siis tullakse kindlasti oma lahendusega välja.
Jegorovi sõnul on digimajanduse eripäraks see, et seal pole oluline, kus ettevõte füüsiliselt oma varasid omab. "Tegelik probleem ongi selles, et kogu tegevus toimub internetis, kus pole oma rahandusministeeriumi ega oma maksuhaldurit. Riigid pole aga rahul sellega, kuidas see maksuarvestus praegu maailmas toimub," sõnas rahandusministeeriumi asekantsler.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tegi ettekande digimajanduse maksustamise teemal. Sissejuhatuses märkis ta, et see on ka üks kõige kiiremini arenev valdkond. Jegorovi sõnul on digimajanduse maksutamine ka üks alateemadest, mille osas 2015. aasta OECD maksunduse raamistiku puhul kokkuleppele ei jõutud. "Märtsis 2018 tuli Euroopa Komisjon välja kahe direktiivi ettepanekuga, aga paraku need ei jõudnud kuskile," lisas Jegorov. Nüüd on OECD sekretariaat käinud sel sügisel välja oma lahenduse, mille üle arutelud käivad.
EKRE saadik Riho Breivel uuris, mismoodi saaks maksude diferentseerimisega ääremaadel ettevõtlust suurendada ja võidelda väikeettevõtjate maksudest hoidumisega. "Meil on võtta Euroopast päris palju häid näiteid," ütles Sarapuu, tuues välja kuni 11 inimesega ettevõtjad, kelle maksumäär on alandatud 7%-ni. "Kui jõutakse teatud tasemeni oma käibega, liiguad nad edasi teiste ettevõtete rühma," lisas ta. Samas ütles Sarapuu, et omaette teema on majutusasutuste käibemaks, kus tänane 9% maksumäär on õiglane maapiirkonna majutusasutuste puhul, kuid suuremate linnade puhul, kus hotellide käibed on suuremad, võiks seda tõsta.
Keskerakondlane Marko Šorin küsis, et kas kiiresti arenevas ja uusi väljakutseid pakkuvas keskkonnas on riigil võimalik end rikkaks säästa. "Tegelikult tõesti me näeme seda oma riigis, et säästmisele tuleks tähelepanu pöörata, aga see on selge, et me ei saa säästa lõpmatuseni. Me peame tagama seda, et meie maksusüsteem oleks võrdsem, täna on ta liiga ühetaoline. Me peame minema kindlasti diferentseeritult kas maksude eristamiseni kas või piirkonniti," lausus Sarapuu.
Reformierakondlane Jüri Jaanson uuris, mis plaan on seoses Kaja Kallase ettepanekuga tõsta miinimumpalka 1000 euroni. "Me praegu ikkagi ei toeta sellist tervishoiusüsteemi, mis põhineb erakindlustusel. Me oleme seda meelt, et minna astmelise maksusüsteemiga edasi. Täna on meil kaks astet - null maksumäär ja 20%-line maksumäär. Mis puutub 1000 eurosse, ma arvan, et me kõik liigume selles suunas," kinnitas Kersti Sarapuu.
Sarapuu sõnul ei ole Keskerakond veel selle aruteluni jõudnud. "Jõuame kindlasti ka nendeni," kinnitas ta. "Ees on veel talv ja kevad."
Sotsiaaldemokraat Ivari Padar küsis EL-i eelarve osas, mis on Keskerakonna ettepanekud, millised uued EL-i ülesed maksud tuleks kehtestada, et eelarvet pärast Suurbritannia lahkumist täita.
"Loomulikult maapiirkonnad, kus on rakendatud nii parkimistasud, reklaamitasud, paadimaksud, jne, siis ega KOV-idel ei olegi omatulu võimalusi," tõdes Sarapuu. Tema sõnul on linnad nagu Tallinn, Pärnu ja Tartu tõstatanud ka turismimaksu võimaluse. "Ma ei näe mingit vastuolu selles, kui KOV sooviks turismimaksu kehtestada, ennekõike näen ma seda suuremates linnades ja keskustes," sõnas Sarapuu.
Keskerakondlane Anneli Ott uuris, kuidas suhtub Sarapuu sellesse, et laiendada nende maksude nimekirja, mida kohalikud omavalitsused võiks kehtestada lisaks neile kuuele maksule, mis on täna seaduses kirjas. Ta tõi näiteks turismimaksu ja küsis Sarapuu seisukohta selle osas.
Sarapuu rõhutas, et tänane arutelu ei puuduta maksude tõstmisest. "Me peame vaatama, kuidas korrastada maksusüsteemi, et meil oleks ka järgmistel aastatel majandus jätkusuutlik," sõnas keskerakondlane.
Aivar Sõerd märkis, et on teada, et pensionisüsteemi muudatused viivad süsteemist raha minema. "Küsimus ei ole kas, vaid kui palju tuleb tõsta makse," nentis Sõerd, küsides Sarapuult, kas Keskerakond mõtleb oma maksutõusu plaanide juures ka, kuidas hinnatõusu piirata.
"Sellesse perioodi jäi ka käibemaksu tõus 18% pealt 20%-le," lisas Sarapuu, märkides, et tarbijamaksud llöövad kõige enam vaesemaid leibkondi. Ka on aja jooksul Eestis käinud läbi arutelud varamaksude teemal. "Ja loomulikult on oluline ka kliimaneutraalus. Kui me vaatame, millise jalajälje on kliimakahjustused ümber maailma tekinud, peaksime mõtlema ka, kuidas maksutada erinevaid alasid, on need pakendid või midagi muud," sõnas Sarapuu, lubades, et Keskerakond tuleb oma maksupaketiga välja järgmise aasta kevadeks.
"Tulumaksuseadus on üks enim muudetud seadus, kuid pärast 1994. aastat püsis tulumaksumäär pikka aega muutmata," tõi Sarapuu välja. Ta sõnas, et kui ühel hetkel alandati tulumaksumäära 20%-le alandamisel räägiti, kui palju võidavad palgasaajad sellest. "Suurepalgaliste võit oli aga ebaproportsionaalselt suur," nentis keskeakondlane.
"Ma usun, et Eesti ambitsioonid on aastatega muutunud, aga poliitikud on vaadanud maksuküsimusi üsna ühtmoodi," sõnas Sarapuu, rõhutades sarnaselt peaminister Jüri Ratasele vajadust vaadata ühiskondlikku tasakaalu. Ta tõi välja Gini indeksi, mille kohaselt oli see näitaja Eestis 2018. aastal 31,7%. Sarapuu sõnul on viimaste aastatega ebavõrdsus Eestis vähenenud. 
"Väikeriigina saame korraldada tõepoolest asju efektiivsemalt, aga kuskil tuleb piir ette," nentis Sarapuu. Ka ütles ta 2020. aasta eelarvekõnelustele viidates, et kui opositsoonil on mingeid ettepanekuid, kuidas seda korraldama peaks, tuleks neil välja tuua ka katteallikad.
"Meist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias," kirjeldas Sarapuu. Ka ütles ta, et kuigi Eesti on saanud palju abi eurorahadest, ei saa nendest lõputult sõltuvusse jääda. 
Sarapuu julgustas ka opositsiooni tulema välja oma maksupaketiga, märkides, et alati ei pea olema valitsuses, et oma ettepanekuid teha.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku tähtsusega maksuarutelu sissejuhatuse tegi Kersti Sarapuu, kes kohe alguses viitas, et tegu on peaminister Jüri Ratase üleskutsega maksusüsteemi üle arutada. Lubas, et tegu pole fooni loomisega viimase hetke maksutõusudeks, vaid valitsus peab kinni lubatud maksurahust.