BLOGI | Martin Helme: teadusrahastuse vähendamisest on valesti aru saadud. Jääb mulje nagu inimesed hakkaks tänaval surema!

 (243)

Sellenädalasele valitsuse pressikonverentsile eelnes teadusrahastuse vähendamise leinaprotest.

Valitsus kommenteerib tegevusprogrammi aastatel 2019-2023 ning riigi eelarvestrateegiat aastatel 2020-2023.

Valitsuse pressikonverents 30.05
Helme neljarealiste maanteede ehitamisest: me jätkuvalt teeme tööd laenurahaga teede väljaehitamise osas. Meil on ees erinevaid võimalusi ning püüame selle paika saada septembris.
Ratase sõnum maja ees protesteerivatele tudengitele: see on täna Eesti riigi võimekus, eriti olukorras, mis on drastiliselt muutunud. Seda tõdes täna ka eelarvenõukogu. Me vajame kiiremat reageerimist. Nende ettepanek on, et siin võiks aidata kaasa riigikontoll ja rahandusministeerium, et saada kiiremini jälile, kui meie eelarves sellised muutused ja langused toimuvad. Minu meelest seisab kogu valitsus selle eest, et seda protsenti tõsta. Me tuleme selle juurde tagasi nii ruttu kui võimalik.
Helme ei välista laenu, et arendada Saaremaa silda ning mitmerealiseid maanteid. 
Helme: eelarvedefitsiit jääb 2019. aasta 0,9%, järgmine aasta -1,4%. Sealt edasi peaks olema nullis. 
Ratas: kui me estmaspäeval tulime kokku RES-i arutlema, siis selgus, et finantsolukord on muutunud. Me oleme teinud kokkuhoide. See oli ühine otsus, et me teaduskulutusi ei kärbi, hoiame samal tasandil. See eeldas, et raha tuleb lisada 154 miljonit, mille me ka lisasime. Poliitiline eesmärk on jätkuvalt 1%. 
Ratas selgitab, et erakorraline pensionitõus ei tule sel sügisel, vaid parimal juhul aastal 2020
Helme ei muretse, et ka lätlased plaanivad alkoholiaktsiisi langetada, ta leiab, et see aktsiisilangetus on nende jaoks ühesuunaline arvestus ning aktsiisid moodustavad väikese osa nende riigieelarvest ning seetõttu on see kaotus Läti jaoks väike, mistõttu pole langetus neile prioriteetne. 
Välisminister jätkab, et selle valitsuse poliitiline agenda pole mitte niivõrd ÜRO, vaid USA liitlassuhete arendamine ning Läänemere maade omavaheline suhtlemine. 
Delfi uuris, kas kiri on saadetud ÜRO-sse on läkitatud kiri selle kohta, et ÜRO rändelepe pole juriidiliselt siduv. Reinsalu vastab, et kirja pole saadetud. 
Reinsalu: ära Martin ka nii ütle, et punaprofessorid! Inimestel on tahe olnud 1% ja selle suunas tuleb liikuda. Ma oleksin ultimatiivsete hoiakutega ettevaatlik, et teeme tasulise kõrghariduse. See ei lenda, sest rekorid on seda alati tahtnud. See on alati nende soov olnud, lootuses, et siis tegevustulud kasvavad. Ma paneksin lauale, et kas meil on mõtet inglisekeelsetel tasuta erialadel koolitada kolmandatest riikidest tulevaid inimesi. 
Helme: senikaua kuni räägitakse rahvatervisest ja meie rahvatervist juhib Läti riik, siis me rahvatervisest rääkida ei saa. Kui meil reaalselt suureneb teadusrahastus miljonite eurode väärtuses, siis see on poliitiline mõjutus, et minna küünlaid süütama kuskile ja tulla tänavatele protestima. 
Õhtuleht: Kas peaminister läheb Bildenbergi grupi kohtumisele? Ratas: jah. laual on küberohud, digitaalne areng, julgeolekuohud. Olen minemas. 
Ajakirjanikud hakkavad küsima. "Aktuaalne kaamera": näib, et kärped on juba toimunud, ajalehe lugemisõigus on ära võetud. Aga kuidas jääb avaliku sektori palkadega? Ratas: Ma arvan, et me peame palgataset muidugi edasi aitama. Nii era- kui avalikus sektoris. Vahe on selles, et kes juhib seda palgarallit, ei saa kumbki eest ära minna. Me oleme viimastel aastatel tõstnud jõudsalt palkasid, seda näitas ka statistika, kus oli näha, et palgatõus on olnud üsna tugev. Täna vastuvõetud riigistrateegias me näeme, et palgatõuse ei tule. 
Reinsalu: rahandusministeeriumi poliitiliselt neutraalne samm leiab, et aktsiisilangetus tõstab tulusid. 
Reinsalu: sotsid on võtnud toriseda, et rahvas kukub jooma selle aktsiisilangetusega. Ka pärast aktsiisilangetuse jääb üldine alkoholitase kõige kallimaks Euroopas. Me ei tee seda, et inimesed jooks rohkem viina ja täidaks riigi eelarvekaugast, vaid see, et nad ostaks seda viina Eestist, mitte piiri tagant. 
Reinsalu jätkab: eelarve on selle valitsuse poliitiline agenda. Teine tõsine eesmärk on riigikaitse. Ei ole mingit mängimist riigikaitsega sellele koalitsioonil. 
Reinsalu viitab EPLi ajakirjaniku Raimo Poomi loole, milles kutsub paariks nädalaks lasta valitsusel tööd teha. Reinsalu leiab, et tuleb väga töökas suvi. Siis pahandab Reinsalu Päevalehe toimetusega, et meie lood tasulise maksumüüri taga on. Meie ütleme Reinsalule vastu, et tema on valitsusliikmetest kõige aktiivsem ja tragim lugeja-ostja, aitäh!
Reinsalu: Kõigepealt on põhjust tänada neid, kes käisid valimas! Kiidan Marina Kaljurandi, kes jagas laiali 14 000 pulgakommi, mina nii palju ei jaganud. 
Helme: kui me räägime kokkuhoiukohtadest, siis meil on olukord, kus hoolimata majanduskasvust ja maksulaekumisest on meil kulud suuremad kui tulud. Meil oli vaja leida kokkuhoiukohti. Meil on vaja 2020 leida neid kohti 3.2% eest. Rääkida siin sellest, et kõiki hakatakse kohe koondama ja palkasid kärpima, see lihtsalt ei ole tõsine jutt. Need on väikesed kärped, mille jaoks leitakse kohad. 
Helme: Nominaalselt kasvab riigieelarve, opositsioon on püüdnud jätta muljet, et Eesti riik on pankrotis, kogu eelarve suureneb, millest pool läheb pensionitele, veerand tervishoidu, suur tükk on ka kaitsekulutustele, lisaks on kaitsekulutustele pandud lisainvesteeringud ning liitlaste vastuvõtukulud, mis on 30 miljonit aastas. 
Martin Helme: kokkuhoiukohti oleme otsinud kõikidest valdkondadest, välja oleme tõstnud kaitsekulutused ja teaduse rahastamise. Kui siin on käest ära läinud kommunikatsioon, jääb mulje nagu inimesed hakkaksid tänaval kohe surema, siis tegelikult on asjadest nimelt valesti aru saadud. Teaduse rahastus suureneb!
Siiski peetakse oluliseks teadusrahastuse kasvu. Teadus- ja arendustegevuseks on ette nähtud 152 miljonit eurot, millega püsib teadusrahastus 0,71% juures SKT-st. Ratas rõhutab, et poliitiline siht pole kuskile kadunud, seda tõsta. 
Prioriteediks on seatud erakorraline pensionitõus. Jätkub ka korraline tõus, mis on juba planeeritud, ehk nelja aasta vältel tõuseb pension 115 eurot. Teiseks oluliseks prioriteediks on ja jäävad kaitsekulude hoidmine üle 2% SKP-st. Sellele lisanduvad uued kaitseinvesteeringud. Spetsiaalsed kaitseinvesteeringud on kirjas aastani 2023. 
Ratas rõhutab, et enne sügist lõplikke otsuseid ei langetata ning vaadatakse üle kulud detailsemad, et leida kärpekohti.