BLOGI | Mida räägivad Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhid eestlaste korraldataval kolme mere virtuaalsel tippkohtumisel?

 (10)
Kersti Kaljulaid kolme mere tippkohtumise alguses
Kersti Kaljulaid kolme mere tippkohtumise algusesFoto: Ilmar Saabas

Delfi tegi Tallinnas toimunud kolme mere tippkohtumiselt otseülekande ning kajastas olulisemaid aruteluteemasid ka otseblogis.

Täna Tallinnas toimuv kolme mere tippkohtumine toob kokku riigijuhid nii Euroopast kui Ameerikast. Sellel puhul tulevad Eestisse kohale Poola president Andrzej Duda ja Bulgaaria president Rumen Radev, virutaalselt osalevad tippkohtumisel mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigipead, Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeier ning Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo. Algselt juunikuusse plaanitud silmast silma kohtumise lükkas sügisesse kogu maailma kevadel tabanud koroonapandeemia.

President Kersti Kaljulaidi sõnul aitab kolme mere algatus tuua siia uusi investeeringuid ning võimaldab meil siinset piirkonda ühiselt turundada kui Euroopa kõige kiiremini kasvavat regiooni. „Lääne-Euroopa on omavahel tihedalt ühendatud transpordi- ja energiakoridoridega, kuid kolme mere vahele jäävate riikide omavahelistes taristuühendustes on vajakajäämisi. Kolme mere algatuse eesmärgiks on seda muuta ning anda piirkonna majandustele energia-, transpordi ja digiinfrastruktuuride arendamisega uut hoogu,“ lausus riigipea.

Arutelud koostöö tuleviku üle

Tippkohtumisel on kaks osa: kõrgetasemeline tippkohtumine, milles osalevad 12 kolme mere riigipead või riikide esindajad ning millega liituvad ka Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo ja Euroopa komisjoni asepresident Margrethe Vestager. Töösessioonil osalevad Eesti, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Ungari, Sloveenia ja Leedu riigipead.

Seotud lood:

Ürituse teine pool on kõigile huvilistele avatud veebifoorum, kus arutletakse Kolme mere piirkonna energia, transpordi ning digitaristu rahastamise ning energia ja transpordisektori digitaliseerimise üle. Otseülekande avab tipp-poliitikute arutelu kolme mere algatuse ning regiooni tuleviku üle, mida modereerib Gideon Rachman Financial Times’i välistoimetusest.

Otseülekanne jätkub ettekannete ja aruteludega rahvusvaheliste taristuprojektide rahastamisest ning päeva kolmas plokk keskendub targale ühenduvusele, kus lansseeritakse ka Kolme mere piirkonna targa ühenduvuse tervikkäsitlus, mis on valminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vedamisel ning millest soovitakse kujundada standard piiriüleste nutikate taristuprojektide planeerimisel. Ekspertteadmisi lisavad Google ja McKinsey&Company.

2015. aastal Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola presidendi Andrzej Duda eestvedamisel loodud algatuse näol on tegu Kesk- ja Ida-Euroopa presidentide tasemel koostöövormiga, mille eesmärgiks on piirkonna riikide majanduse elavdamine. Koostöö keskseks selgrooks on tõdemus, et pikalt raudse eesriide taha jäänud riikides on ajalooliselt kujunenud tugev puudujääk taristuinvesteeringutes. Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ühisel hinnangul küündib see 1,15 triljoni euroni.

Algatus edendab koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digisektorite taristute arendamiseks. Koostöö eesmärkideks on majanduskasv, elanike heaolu ja Euroopa konkurentsivõime kasvatamine, samuti energiajulgeolek ja avatud konkurentsile tuginev energiaturg ning läbi nutikate investeeringute kliimaeesmärkide saavutamine.

Kolme mere algatus toob kokku 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.

Eesti on väga jõuliselt vedanud investeerimisfondi käivitamist

Kolme mere koostöö aluseks on regiooni infrastruktuuri prioriteetprojektide nimekiri, mis võeti vastu 2018. aastal Rumeenia tippkohtumisel. Nimekirjas on kokku 48 prioriteetprojekti. Eestis osas on nimistus näiteks Rail Baltic, Via Baltica, Paldiski LNG terminal ja Energisalve pumphüdroakumulatsioonijaam. Lisaks on nimekirjas Eesti jaoks oluline Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine.

Eesti eesistumise ajal on väga suur samm edasi astutud kolme mere algatuse praktilise väljundi, 2018. asutatud ja selle aasta veebruaris käivatud investeerimisfondi suunal, millesse rahaliselt panustavate riikide arv on tänu Eesti pingutustele mitmekordistunud. Seda, kuidas täpselt Eesti selle saavutas ja mida tänaselt tippkohtumiselt oodata võib, saab lähemalt lugeda tänasest Eesti Päevalehe loost.

Kolme mere virtuaalne tippkohtumine
Päeva moderaator Gideon Rachman Financial Timesi välisuudiste toimetusest võttis päeva kokku ja lõpetas sellega ka otseülekande.
Kaljulaid tänas kõiki, kes aitasid Eesti kolme mere algatuse eesistumise õnnestumisele kaasa.
Kersti Kaljulaidi sõnul on kolme mere algatus viimase viie aastaga palju arenenud, selle fookus on muutunud teravamaks ning sellel on nüüd investeerimisfondi näol praktiline väljund.
Sellega on viimane paneelarutelu lõppenud ning algavad tippkohtumise lõpusõnavõtud.
Google Cloud esindaja rääkis, kuidas ettevõte suutis oma andmekeskuste energiatarbimist läbi tehisintellekti abil 30% vähendada.
Taavi Veskimägi märkis, et piiriülese koostöö puhul on võtmefaktoriks usaldus. Targalt ja tugevalt omavahel ühendatud energiasüsteemi saab ehitada ainult usalduse abil.
Google Cloud esindaja Lie Junius kirjeldas, kuidas pilveteenused on hakanud ümber kujundama nii avaliku kui erasektori teenuseid.
Eleringi juht Taavi Veskimägi märkis, et tark ühenduvus aitab võrguettevõttel ühendada Balti energiasüsteemi ülejäänud Euroopaga. Tema sõnul sõltub tuleviku energiasüsteem väga tugevalt digilahendusest.
Otseülekanne jätkub paneelaruteluga targa ühenduvuse teemadel, keskendudes ennekõike küsimusele, kuidas tagada digitaalset transformatsiooni.
Eesti president Kersti Kaljulaid tutvustab videoülevaate abil, mida Eesti oma kolme mere algatuse eesistumise ajal fookusesse võetud targa ühenduvuse all silmas peab.
Ühtlasi märkis Google Cloud asepresident, et targa ühenduvuse mõistet saaks laiendada kolme mere algatuse liikmesriikidest väljapoole, viia nii Euroopa kui ka kogu maailma tasandile näiteks.
Google Cloud asepresident Pablo Chavez märkis, et Covid-19 on kiirendanud digitaalsete lahenduste kasutusele võttu. Terve rida digiteenuste pakkujaid on saavutanud oma 3-4 aasta eesmärgid 3-4 kuuga. E-kaubandusega on koroonapandeemia mõjul Kesk- ja Ida-Euroopa riikides liitunud 12 miljonit uut kasutajat. Värskete uuringute järgi on ka kolme mere algatuse liikmesriikide digiteenused vastupidavad.
Järgmisena jätkuvad arutelud targa ühenduvuse teemal, mille Eesti võttis oma 17-kuulise kolme mere algatuse eesistumise ajal teemana eriliselt fookusesse. Esimesena saab sõna Google Cloud asepresident Pablo Chavez, kelle sõnul on 2020. aastaks saanud kolme mere algatuse 12 liikmesriigist saanud Euroopa kasvumootor.
Jätkub arutelu välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleri Rein Tammsaare ja USA välisministri asetäitja majandusküsimustes Keith Krachi vahel. Arutelu keskendub sellele, kuidas kaitsta demokraatiat ja ühenduvust kübervaldkonnas. Paljuski arutelust keerleb Hiina küsimuse, sh Huaweiga seotud teemade ümber. Ehk kuidas võidelda ühe autoritaarse riigi mõjuvõimu vastu. Krachi sõnul on Hiina kommunistlik partei kasutanud ära lääne avatust. "Küsimus on üleilmses majanduslikus julgeolekus," rõhutas USA välisministri asetäitja.
Urmas Reinsalu loetleb, mida Eesti saavutas oma eesistumise ajal. Tema kinnitusel said kõik Eesti seatud eesmärgid selle aja jooksul täidetud. Suurimaks saavutuseks peab ta investeerimisfondi käivitamist. Praeguse seisuga on fondi kogunenud 923 miljonit eurot. Sellega on targa raha teemaploki arutelu lõppenud.
USA välisministri asetäitja majandusküsimustes Keith Krach kiitis Eestit e-residentsuse programmi käivitamise eest, mis on kogu maailma kontekstis väga ainulaadne. Krach kutsus kõiki kolme mere algatuse liikmesriike investeerimisfondiga liituma ja juba liitunud riike oma senist rahalist panust kasvatama. See tagab tema kinnitusel USA lubatud ühe miljardi dollarini küündiva rahalise panuse fondi. Krachi sõnul on USA veendunud, et kolme mere algatus tagab Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna jõukuse kasvu.
Horvaatia esindaja sõnul tagab kolme mere investeerimisfond piirkonna olulisemate taristuprojektide elluviimise. Horvaatia panustab fondi 20 miljonit eurot läbi oma riikliku arengupanga. 
Sloveenia ministri sõnul panustavad nad 23 miljonit eurot kolme mere investeerimisfondi.
Leedu rahandusministri Vilius Šapoka sõnul on Leedu otsustanud investeerismisfondiga liituda seetõttu, et see aitab taristulünkasid piirkonnas vähendada. Ta märkis, et praegu on mitteinvesteerimise risk suurem kui investeerimisrisk. Šapoka avaldas lootust, et investeerimisfond aitab tagada energia-, transpordi- ja digitaristu valdkondade jätkusuutlikkuse kolme mere riikides.
Bulgaaria majandusminister Lachezar Borisov ütles, et Bulgaaria valitsus on viimase paari nädala jooksul otsustanud, et Bulgaaria arengupank panustab kolme mere investeerimisfondi 20 miljonit eurot.
Läti välisministri Edgars Rinkevicsi sõnul otsutas Läti liituda kolme mere investeerimisfondiga kevadel liituda ja panustab ametlikult fondi septembrikuust. Ka kiitis ta USA rahalist panust ning täiendavat Poola rahalist panust fondi.
Rumeenia välisminister Bogdan Aurescu kiitis, et tänaseks on suudetud kolme mere investeerimisfond suudetud uuele, juba täiesti toimivale tasandile viia.
Fond avalikustab esimese investeeringu lähipäevil ning lähikuudel ka teise investeeringu. Amber Infrastructure tegevjuht Gavin Tait loodab, et aasta lõpuks on kõigi kolme fookusvaldkonna (energia-, transpordi- ja digitaristu) projektidesse otsustatud investeerida.
Fondihalduri sõnul on Covid-19 pandeemia väga selgelt näidanud, miks sellist liiki investeerimisfondi on vaja. Gavin Tait märkis, et nad on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas avanud kolm uut kontorit ja võtnud sinna tööle hulgaliselt inimesi, kes aitavad hinna piirkonnaga seotud taristuprojekte.
Amber Infrastructure juht ütleb, et ka nemad panustavad fondi 10 miljonit eurot.
Amber Infrastructure tegevjuht Gavin Tait ütleb fondihalduri tutvustes, et nende palgal on 130 spetsialisti, kes aitavad erinevaid fonde, mida nad haldavad, töös hoida. Kolme mere investeerimisfondi eesmärk on kaasata 3-5 miljardit eurot. Selle raha abil plaanitakse vähendada taristulünke, mis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on ajalooliselt tekkinud. Seejuures keskendutakse piiriülestele projektidele. Fookuses on energia-, transpordi- ja digitaristu projektid. Ka pakub Amber Infrastructure erakapitalile fondi näol investeerimisvõimalust. "Me usume, et see on ainulaadne võimalus erasektori investoritele," rõhutas Tait. Tema kinnitusel ei sekku poliitikud fondi otsustusprotsessi, mille raames projektid, kuhu fondist investeeritakse, välja valitakse.
Seda teemaplokki juhib Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul keskendutakse järgmise 45 minuti jooksul sellele, mida on võimalik kolme mere investeerimisfondi abil ära teha. Reinsalu rõhutas, et Eesti suutis oma eesistumise ajal fondi käima lükata. Kui aasta tagasi oli sellesse rahaliselt panustavate riikide arv kaks, siis nüüd on neid riike üheksa. Ka rõhutas ta USA lubadust panustada fondi kuni miljard dollarit.
Fondi tegevusest annab ülevaate selle nõukogu esinaine Beata Daszynska-Muzyczka. Ta rõhutab, et fondi käivitamine on läinud oluliselt kiiremini, kui see tavaliselt selliste fondide puhul käib. "Me oleme väga palju energiat pannud selle fondi tutvustamisele," sõnas Daszynska-Muzyczka. Palju energiat pandi ka fondihalduri valimisele, lõpuks valiti välja Amber Infrastructure Group, kelle ülesandeks on nii toetatavate projektide väljavalimine kui ka täiendav rahakaasamine. Daszynska-Muzyczka rõhutas, et tal on hea meel, et fond on käima saadud, kuna alguses tundus see kättesaamatu unistuse, ideaalina. Samas märkis ta, et seda raha tuleb nüüd targalt kasutada.
Kolme mere tippkohtumise pressikonverents on lõppenud, otseülekanne jätkub targa raha teemadel.
Kõik pressikonverentsil osalevad kolme mere algatuse liikmesriigi presidendid - Eesti, Poola ja Bulgaaria - kinnitavad, et kolme mere algatusega liitumine peaks jääma avatuks veel täiendavatele Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda jäävatele riikidele, kes seda soovivad. Rahastust saaks nad Kaljulaidi sõnul taotleda mõnest järgmisest selle koostöö raames loodavast investeerimisfondist.
Kersti Kaljulaid selgitas, et kuigi poliitilisel tasandil on kolme mere algatuse riigid pannud paika prioriteetprojektide nimistu, teeb kolme mere investeerimisfondi haldur Amber Infrastructure Group need otsused, millised taristuprojektid saavad fondist toetust, autonoomselt.
USA energeetikaministeeriumi aseminister Mark Menezes ütles, et Ameerika Ühendriigid on algusest peale olnud heameelega partnerina kolme mere algatusse kaasatud. Iseäranis suurt huvi pakub USA-le Kesk- ja Ida-Euroopa energeetikasektoris toimuv.
Bulgaaria president Rumen Radev kiitis Eestit kolme mere algatuse eduka eestvedamise eest, iseäranis, mis puudutab digiteemasid, millele Eesti selle käigus väga palju keskendus. "Eesti tõstis lati väga kõrgele, me loodame, et suudame selleni küündida," sõnas ta. Radev avaldas muuhulgas lootust, et Bulgaaria suudab oma eestvedamise ajal kaasata piisavalt erakapitali kolme mere investeerimisfondi. "Kinnitan, et mina ja mu meeskond annab endast kõik, et tagada kolme mere algatuse koostöö jätkumine," sõnas Bulgaaria president.
Poola presidendi Andrzej Duda sõnul on koroonapandeemia näidanud senisest suuremat vajadust digitaalsete vajaduste järele. Ta kiidab Eestit, et see võttis oma eesistumise ajal fookusesse targa ühenduvuse, mis paljuski keskendub digilahendustele ja -teenustele energia- ja transporditaristute kontekstis. "Euroopa Liidu rahastusvõimaused on olulised, aga me ei tohi unustada erakapitali," lisas Duda, viidates kolme mere investeerimisfondile, mis püüab nüüdsest keskenduda eraraha kaasamisele. Ka rõhutas ta, kui oluline on, et kolme mere algatusse on partnerina kaasatud Ameerika Ühendriigid.
Kaljulaidi sõnul on Eesti eesistumise ja viimase 17 kuu olulisemateks märksõnadeks kolme mere algatuse raames olnud edusammud kolme mere investeerimisfondi osas ning keskendumine digitaalsele transformatsioonile. Selle väljenduseks on ka esimene kolme mere virtuaalne tippkohtumine, mida Eesti on pidanud koroonapandeemia tõttu selle koostöö raames korraldama, kuna tegelikult pidi tänane kohtumine leidma silmast silma aset juba juunikuus.
Eesti president Kersti Kaljulaid annab kolme mere algatuse eesistumise üle Bulgaaria presidendile Rumen Radevile. Järgmine kolme mere tippkohtumine toimub 2021. aasta suvel Sofias.
Algab kolme mere tippkohtumise pressikonverents.
Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager kiidab debati lõpusõnades kolme mere investeerimisfondi - et sellega on suur samm edasi astutud. Tema sõnul aitab see ka kliimamuutustega võidelda, mis on väga oluline Euroopa Liidu tasandil. "Ma usun, et me saame palju asju ka koos teha," lisas Vestager, viidates juba laiemale koostööle Euroopa Komisjoni ja kolme mere algatuse riikide vahele.
USA energeetikaministeeriumi aseminister Mark Menezes ütles, et Ameerika Ühendriikide vaates aitab kolme mere algatus vähendada lõhesid Euroopa Liidu nö vanade ja uute liikmesriikide vahel. Ka rõhutas ta, et seegi on USA huvides, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oleks majanduslikult senisest tugevamad, kuna see tagab ka julgeolekualase stabiilsuse piirkonnas. Ta loetleb ka erinevaid energeetikasektori projekte, kus USA teeb kahepoolset koostööd erinevate kolme mere algatuse riikidega.
Poola president tsiteerib Michael Jordanit, kes ütles, et talent võidab mänge, aga meeskonnatöö võidab meistrivõistlusi. Tema sõnul võtab see hästi kokku ka kolme mere algatuse keskse idee.
Kas võib tekkida vajadus suurendada kolme mere algatuse liikmesriikide ringi? Kersti Kaljulaidi sõnul on mitmeid riike, kes seisavad sarnaste väljakutsetega silmitsi nagu kolme mere algatuse 12 liikmesriiki. Ta viitas nii Ukrainale kui ka Lääne-Balkani riikidele. Küll aga märkis ta, et ehk on see järgmise investeerimisfondi ülesanne - lahendada probleeme tänasest laiemas hulgas riikides.
Poola presidendi Andrzej Duda sõnul on neil näiteks kahe Huawei töötaja võimaliku Hiina kasuks luuramise osas jätkuvalt uurimine käimas. Seejuures rõhub ta Euroopa ja USA ühisele väärtusruumile sellega küsimusega seotud teemades.
Margrethe Vestageri sõnul ei ole liikmesriigid kujundamas ühist seisukohta Huawei osas, kuid Komisjon on andnud ette kriteeriumid, millele vastavust peaks erinevad liikmesriigid hindama tehnoloogiatarnetes, iseäranis 5G seadmete osas.
Huawei küsimuse osas sõnas USA energeetikaministeeriumi aseminister Mark Menezes, et koroonapandeemia olukorras on kõik riigid hakanud oma tarneahelaid üle vaatama ning lisaks õigeaegsetele tarnetele pööratakse järjest rohkem tähelepanu nende päritolule. "Need peavad olema turvalised," rõhutas Menezes.
Margrethe Vestageri sõnul on kõik sellega seotud algatused töös ning need peaks järgmise kuue kuu jooksul jõudma otsustajate lauale.
Kersti Kaljulaid märkis, et kolme mere algatus aitab valla päästa majandusliku koostöö potentsiaali algatusega liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel. Ka kutsub Eesti president Euroopa Komisjoni kolme mere riike parema andmevahetuse osas toetama.
Eestilt peagi eesistumise üle võtva Bulgaaria presidendi Rumen Radevi sõnul saab nende eesistumise keskseks teemaks, mis on täpselt need kriteeriumid, kuidas toetada 12 riigi prioriteetprojekte ning kuidas kaasata investeerimisfondi erainvestoreid. Ka ütles ta, et selleks, et kolme riigi algatus oleks tulevikus edukas, tuleb täiendavalt fookusesse võtta ka teaduse ja hariduse teemad. "Selleks, et tugevdada meie julgeolekut, peame me vaatama oma geograafilistest piiridest kaugemale," lisas ta.
Poola president Andrzej Duda räägib, miks on Poola jaoks oluline kolme mere algatuses osaleda: see aitab piirkonda arendada ja tegeleda 12 riigi ühiste muredega. Ainus riik, kes on kolme mere liikmesriikides ehk teistest paremas olukorras, on Austria, mis on tema sõnul väga rikas riik. "Me leidsime, et sel viisil me kiirendame oma piirkonna arengut ja meeskonnatööd," sõnas Duda.
"Mis on eriti oluline, on selle koostöö piiriülene iseloom ja see algatus tõesti aitab koostööd nende riikide vahel edasi arendada," ütles Vestager.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri sõnul on Komisjoni usk kolme mere algatusse kasvanud seetõttu, et selle keskmes on samad väärtused, mis on Euroopa integratsiooni keskmes. Ka meeldib Brüsselile idee, et investeerimisfondi kaudu püütakse kaasata erasektori raha taristuinvesteeringutesse.
USA energeetikaministeeriumi aseminister Mark Menezes rõhutab, et USA kui kolme mere algatuse partneri seisukohalt on oluline, et selle investeerimisfondi suudetakse kaasata ka erasektori raha.
Algab arutelu Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi, Bulgaaria presidendi Rumen Radevi, Poola presidendi Andrzej Duda, Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri ja USA energeetikaministeeriumi aseministri Mark Menezesi vahel.
Enne diskussiooni juurde asumist näidatakse väikest videoülevaadet, mis keskendub sellele, kui suur on kolme mere algatuse riikide infrastruktuuri investeeringute puudujääk ja mis on selle koostöö käigus koostatud prioriteetprojektide nimekiri. Ka antakse ülevaade kolme mere investeerimisfondist ja kuidas erinevad liikmesriigid sellega liitunud on. Ühtlasi tutvustatakse, mida tähendab tark ühenduvus, mis Eesti on oma eesistumise prioriteetteemaks võtnud.
Austria president Alexander Van der Bellen ütles, et nende jaoks on kolme mere algatus oluline seetõttu, et selle keskmes on ühtekuuluvus ning see toetab selles vallas tehtud EL-i algatusi. "Me kõik mõistame, et palju enam on vaja ära teha ja kolme mere algatuse raames saame me seda teha," põhjendas ta. Austria jaoks on kõik ülejäänud kolme mere riigid väga olulised majanduspoliitilised partnerid.
Rumeenia presidendi Klaus Iohannise sõnul aitab kolme mere algatus ületada taristuinvesteeringute puudujääki, mis on 12 kolme mere liikmesriigis ajalooliselt tekkinud. Tema hinnangul liigub koostöö väga kenasti edasi, iseäranis tunnustab ta Eesti tööd eesistujana. Temagi toob välja kaks konkreetset projekti, mis on Rumeenia jaoks selle koostöö raames väga olulised. Seetõttu tunnustab ta kolme mere investeerimisfondi loomist, mis keskendub just Vahe-Euroopa taristuprojektide rahastamisele.
Tšehhi president Miloš Zeman ütles, et ta hindab väga kolme mere algatust. "See ei ole ainult täiendav koostöö- ja sõpruse väljendus, vaid hea võimalus infrastruktuuri investeeringuid toetada," põhjendas ta. Iseäranis oluliseks peab ta jõetransporti, mis kolme merd ühendab. 
Läti presidendi Egils Levitsi sõnul näitab nende selle aasta maikuine lubadus panustada rahaliselt kolme mere investeerimisfondi nende pühendumust sellele koostöövormile. See aitab toetada Läti jaoks oluliste infrastrutkuuriprojektide teostumist. Iseäranis oluliseks peab ta Rail Balticu kiirraudteed. Ka Levits rõhutab kolme mere algatuse transatlantilist iseloomu, kuna sellesse on partneritena kaasatud nii USA, Saksamaa kui ka Euroopa Komisjon. 
Slovakkia president Zuzana Čaputová märkis, et ühisel jõul suudetakse paremini ületada puudujääke infrastruktuuris, millega erinevad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid silmitsi seisavad. Tema sõnul on Slovakkia väikese, aga avatud majandusena huvitatud tihedamast koostööst kõigi EL-i liikmesriikidega ning kolme mere algatus võimaldab seda kõige lähedasemate naabritega.
Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul aitab kolme mere algatus ületada infrastruktuuri puudujääke, mis kolme mere riikides on ajalooliselt tekkinud. Ta toob välja, et nende LNG terminal pakub juba viiele riigile 12 kolme mere algatuse riigist veeldatud gaasi. Ta usub, et viie aasta pärast on valmis nii Rail Balticu raudtee kui Via Baltica. Leedu jaoks on oluline ka gaasitaristu Leedu ja Poola vahel. "Innovatsioon ja digitaliseerimine tugevad koostööd erinevate sektorite vahel," märkis ta.
Sloveenia presidendi Borut Pahori sõnul on nende jaoks just majanduse seisukohalt oluline osaleda kolme mere algatuses. Ta toob välja ka, et nende jaoks on oluline, et see algatus aitab tugevdada ühtaegu transatlantilisi suhteid. Viie aasta pärast loodab ta, et kolme mere algatus on aidanud tagada parema ühendatavuse kolmes valdkonnas: energia, transport ja digitaristu. "Me oleme juba näidanud poliitilist tahet selleks," sõnas ta. Ka ütles ta, et kolme mere riike ei tohiks näha konkurentidena teistele EL-i liikmesriikidele.
Algab kolme mere riikide presidentide paneel.
Tippkohtumist modereeriv Gideon Rachman Financial Timesi välistoimetusest teeb sissejuhatuse virtuaalse kohtumise ajakavasse.
Otseülekanne algas videosissejuhatusega kolme mere algatuse ajalukku, näidates kuidas selle 12 Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriiki omavahelisi ühendusi selle algatuse raames parandada saavad.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-tallinnas-algas-kolme-mere-tippkohtumine-kaljulaid-rohutas-eesti-edusamme-selle-raames-loodud-investeerimisfondi-osas?id=91397511
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kolme-mere-algatus-loodab-eesti-eestvedamisel-aasta-lopuks-miljardi-kokku-saada?id=91389579