Vaidlused läksid väga sisepoliitiliseks ning vastastikuseks süüdistamiseks. Lisaks põimiti arutellu palju rahapesuga mitte seotud küsimusi. Näiteks Swedbanki Rumeenia võlakirjade pakkumine ning Gildi Aserbaidžaani afäär. Nagu märki üks kommentaator: „Oli mitmed riigikogu liikmed viidud kurssi ühe tsiviilvaidluse üksikasjadega ja küsivad väga konkreetseid küsimusi. Rahapesust ei ole istungi teises pooles enam juttu olnud.“

Keskerakonda kuuluv riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tõi oma ettekandes välja, et rahapesuskandaalil on kolm omavahel seotud. Esimene aspekt on muidugi finantsiline. Riigikogu õiguskomisjonil pole tema sõnul dokumente, mis fikseerivad 200 miljardi euro kahtlast liikumist, aga õiguskomisjon saab kaasata sõltumatuid spetsialiste, kes nendele dokumentidele pädeva hinnangu annavad. Teine, esimesega seotud aspekt on juriidiline. „Kui meie riiklik teovõimetus tuleneb seaduste puudulikkusest või vildakusest, siis peame siin algatama kvaliteetsema seadusandluse,“ märkis Karilaid.

Juriidilise aspekti alla käivad tema sõnul ka käimasolevad uurimismenetlused, mille kohta õiguskomisjonil detailset informatsiooni ei ole, aga mille eesmärgiks on tõe väljaselgitamine ning süüdlaste vastutusele võtmine. Ja kolmas aspekt on poliitiline. Karilaid räägib poliitilisest vastutusest. „Enam ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et Eesti Vabariigi pinnal lasti segamatult toimida pöörastel pangaskeemidel. Keegi sai ju selle eest palka, et kahtlased rahavood peatada, kaasates ka rahvusvahelisi instantse, kui endal jõudu väheks jääb. Too keegi jättis oma palgatöö tegemata. lubades Eesti Vabariiki muuta hämaraks pangatransiitriigiks, probleemivabaks finantsparadiisiks. Poliitiline on ka tõsiasi, et iga kahtlane raha, mis riigist läbi liigub, kujutab endast rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekuohtu. See on meie kõigi suurem kahju. Ja see ei ole mitte finantsprobleem ega juriidiline probleem, see on selgelt poliitiline julgeolekuline probleem,“ ütles Karilaid.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik märkis, et rahapesu on rahvusvaheline nähtus, kuid seda hallatakse põhiliselt rahvuslikul tasandil. Vastutus reeglite kehtestamise ja elluviimise eest on Raiki sõnul eelkõige riiklikul tasandil ja hõlmab erinevaid haldusalasid ja institutsioone. Kuid oluline on rahvusvaheline koostöö. Seoses Danske panga juhtumiga on tema sõnul saanud kõrgendatud tähelepanu Euroopa Liidu ebaõnnestumine rahapesuvastases võitluses. „Puudusi on nii mängureeglites, institutsionaalsetes struktuurides kui ka liikmesriikide vahelises andmevahetuses ja koostöös,“ märkis ta.

Kuidas täpselt tõhustada Euroopa Liidu rahapesuvastast tegevust tulevikus on küsimus, mis langeb juba Raiki pädevusest välja, aga ta rõhutas, et lisaks siseriiklikele meetmetele tuleb Eestil siin tegutseda aktiivselt läbi Euroopa Liidu, selleks et muuta rahvusvaheline rahapesu tulevikus raskemini teostatavaks.
Raik rõhutas küsimustele vastates, et Eestis keskendume arutelul sellele, mida on vaja teha Eestis ja mis on tagajärjed Eestile, aga me peame nägema seda laiemat pilti. „Ja minu mulje rahvusvahelise ajakirjanduse põhjal on küll see, et siin on nagu rahvusvaheline tähelepanu suunatud mitte Eestile, vaid ikkagi Danske pangale, Taanile ja ka täiesti rahvusvahelisele nähtusele, mida rahapesu endast kujutab,“ lausus ta.

Arutelul tegid ettekande Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, kes keskendus inspektsiooni praktikale rahvusvahelise rahapesu asjades; ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kes avas õiguskorra küsimusi finantsjärelevalve valdkonnas.