BLOGI | Valitsus kiitis riigieelarve eelnõu heaks

 (172)

Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Peaminister Jüri Ratase sõnul andis suvine majandusprognoos valitsusele keerulise ülesande. „Eesti majandusel läheb tänu meie tublidele ettevõtjatele ja tööinimestele hästi, aga siiski tuli meil leida eelarves kohti, kust kokku hoida ning tegevusi, mida edasi lükata. Tegime need valikud lähtudes valitsuse viiest prioriteedist - peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik,“ sõnas Ratas.

2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja saab lugeda siit.
2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tabelit saab näha siit.

„Meie riigi eelarvepoliitika eesmärk peab olema Eesti jätkuva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Sellest tulenevalt otsustas valitsus panustada haridusse, meditsiini, siseturvalisusesse, sotsiaal- ning teistesse riigi tuumikvaldkondadesse. Nii sisuliselt kui ka märgiliselt oluliste otsustena suureneb riigikaitse rahastus ning samuti saab lisavahendeid teadus- ja arendustegevus. Samuti on tähtis omavalitsuste tulude suur kasv, sest nende hoole all on väga paljud meie inimeste jaoks kriitilised teenused,“ rõhutas peaminister.

Seotud lood:

Rahandusminister Martin Helme kinnitusel on eelarveläbirääkimised kulgenud konstruktiivselt. “Soovin tänada häid partnereid. Meie asjalik koostöö näitab, et koalitsioon on tugev.” Helme sõnul on Eesti majanduse seis praegu hea. “See tähendab, et tõusevad nii palgad kui ka pensionid. Samuti saab riik kasvava majanduse toel rohkem tööjõumakse ja tarbimismakse,” ütles Helme.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et valitsus pani 2020. aasta eelarve kokku moel, mis võimaldab suunata täiendavalt raha valdkondadesse, kus see on hädavajalik. „Samas on riigi kulutused kontrolli all ja eelarve arvestab tänase majanduskeskkonna võimalustega. Kahtlemata on oluline kaitsekulutuste jätkuv kasv, mis on hädavajalik Eesti julgeoleku tagamiseks ning veel tasub esile tuua täiendava ressursi andmist eesti keele õppesse. Kõige suuremat positiivset mõju tulevastele riigieelarvetele alates 2021. aastast avaldab aga pensioni teise samba reform.“

Erakorraline pensionitõus ongi 7 eurot

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, millest erakorraline osa moodustab 7 eurot, nagu varasemalt ajakirjanduses spekuleeriti. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega ministeeriumide eelarvetes kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadusese 216 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal suureneb riigieelarves 0,71 protsendilt 0,74 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst. Selle numbri sees on liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Kaitsekulutuste sees on ka täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,3 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud kasvavad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

Eelarve liigub tasakaalu suunas ning võla- ja maksukoormus väheneb

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Riigieelarve eelnõu põhineb rahandusministeeriumi septembri keskel avaldatud majandusprognoosil ja kevadel heaks kiidetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegial. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

Valitsuse erakorralise istungi kommenteeritud päevakorast selgub, et 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve edaspidi ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk.

Valitsus tutvustab riigieelarvet
Helir-Valdor Seeder: kui ajakirjandus käsitleb ministeeriumite all olevat raha katusrahana, see nii ei ole. Katuserahad on olnud kõige avatud ja läbipaistvam osa riigieelarvest üldse. 
Martin Helme: katuserahadeks jäeti 4 miljonit eurot nagu alati. Tegin korduvaid ettepanekuid selle koha pealt kokku hoida, aga selle koha pealt väga ei lennanud!
Martin Helme: kui kuskile raha juurde pannakse, siis kuskilt ikka võetakse ära. Räägime summadest 100 000 kuni paarkümmend miljonit. Mõned kulud jäävad lihtsalt ära, mis varem planeeritud. Kasutasime kulude nihutamist. Kolmas oluline asi oli, et mängisime ümber välisvahendeid, eelkõige ELi rahasid, et mingeid asju teeme sellest rahast. Kombineerimist oli hästi palju.
Martin Helme: meil puudub võimlaus öelda, kui palju kellegi palk päriselt tõuse,  palgafond kasvab 2,5%. Tavaliselt reaalne palk kasvab sellest rohkem, see sõltub konkreetsest ministrist, kuidas seda jagatakse. 
Martin Helme: mul on väga hästi meeles meie lubadus, et pension peaks olema tulumaksuvaba. Keskmine pensionär liigub esimest korda sellest 500 -eurosest tulumaksuvabastuse piirist välja. Me ei suuda seda piiri praegu liigutada.
Martin Helme: kui meil on inimesi, kelle sissetulek on alla 400 euro, siis nii 7 , 30 kui 150 eurot on nende jaoks väga oluline. 
Mina käsitlen seda esimese etapina pensioni tõstmisel.See on tänane võimalus ja mul on hea meel, et suudame eakate inimeste elu teha natuke paremaks. Kui tehakse esimene samm, siis loodetakse ka teist ja kolmandat. Täiendavaid lubadusi saame rääkida siis, kui hakkame eelarvet koostama.
Küsimusele, kuidas selgitada valijatele,et lubatud 100 euro asemel tuli penisonitõusuks oluliselt väiksem summa ehk 7 eurot, vastas Ratas, tuleb võrrelda 100 ja 45.
Oluline otsus mida paralleelselt langetati, mõjutab 2021. aasta eelarvet- tulumaksuvabastus pere kolmandalt lapsel suureneb 100 euro võrra kuus.
Kuna järgmine aasta olümpia aasta, leiti täiendavad vahendid Team Estonia projektile 3 miljonit. 
5 miljonit ülikoolide lepingutele
Numbreid on palju räägitud, aga lisaksin: julgeolek on meile väga olulised see on ka sisejulgeolek, sisejulgeoleku töötajate palgad, julgeolekuplokk. Haridus, teadus. Jutud külmutamisest või kärpimisest ei vasta tõele!
Töö on olnud väga põhjalik ja tulemuslik. Eriti eha meel on mul selle üle, et valitsus on enda suhtes väga nõudlik.
Helir-Valdor Seeder: Iga algus on raske. Mõneti on olnud olukord erakorraline. Riigieelarve strateegia vastuvõtmiseks jäi ääretult vähe aega, seda tuli teha valimiskampaania olukorras ja ajal, mis hajutas valitsuse tähelepanu. See kust alustati ja kuhu jõuti, on tunnustust väärt.
Riik investeerib umbes 80 miljonit eurot aastas järgnevatel aastatel.
Martin Helme enda prioriteedid: meil on riigieelarve revisjon plaanis. Tegime etteantud eelarve raamide sees ümberpaigutusi.
Oleme saanud hoolitseda selle eest,et meil on rohkem kui üks prioriteetne valdkond. omavaliostsute eelarve maht ületab 2,3 miljardi euro piiri, mis on 10 aasta tagusega võrreldes kahekordne kasv. 
Meil ei õnnestunud küll täielikult põllumajanduse üleminekutoetusi teha. viis miljonit on rohkem kui null miljonit.
Martin Helme: opositsioon ja kriitikud rääkisid suurtest koondamistest ja kärpimistest, siis tänane eelarve, mis me kinnitasime. Selles 11,6 miljardai on tohutu hulk numbreid mida saab üksikult välja tõmmata ja esitleda, aga prioriteetsetes valdkondades palgatõus tuleb. 
Suured investeeringud: 2024. aastani PPA ja Päästeameti hoonetesse 44 miljonit eurot. 
Päästjad, politseinikud, õpetajad, kultuuritöötajate palgad tõusevad.
Teadus- ja arendustegevuse kulud kasvavad. 
kaitsekulud tõusevad 615 miljoni euroni ja püsivad üle 2%.
Iga sent, mida suudame juurde anda meie eakatele, ma ei naeruväärsita seda. 45 eurot,lisa, sellest 38 eurot läbi indekseerimise ja seitse lisaks. Aastas teeb see 540 eurot juurde. See on kindlasti oluline abi meie eakatele!
2022 ja 2023. eelarve struktuurses ülejäägis.
2020. aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve tuleb nominaalses tasakaalus ja struktuurses puudujäägis
Peaminister: Jüri Ratas: Ajaalooline hetk. see on meie esimene eelarve. Avaldan täna EKREle ka Isamaale. Lähenesime seekord teisiti, aplusime ka tagasisidet väljaspoolt: akadeemikud ja Eesti Panga esindajad. Seda suunda peaks jätkama.
Pressikonverents algas. Sellel osalevad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder.