Kolmapäeval Pew uurimiskeskuse avaldatud küsitluse tulemused näitavad, et Lääne-Euroopa võtmetähtsusega riikides puudub avalikkuse toetus sõjalise jõu kasutamiseks, kui Venemaa ründaks mõnda oma NATO liikmetest naabermaadest. Avalik arvamus paneb kahtluse alla vastastikuse kaitse kohustuse, mida tuntakse NATO aluslepingus artikkel viiena.

„Enamus NATO küsitletud publikust on tõrges NATO artikkel 5 lubaduse täitmise suhtes, mille kohaselt NATO liikmesriigid peavad rünnatavat riiki abistama, ka sõjaliselt,“ selgub uuringust.

Saksamaal toetas vaid 38% küsitletutest sõjalist sekkumist, kui Venemaa ründab mõnda NATO liikmesriiki. 58% olid selle vastu. Teistes EL suurtes liikmesriikides oli sõjalise sekkumise toetus kõrgem, kuid ikkagi alla 50%.

Kuigi kriisi ajal võib avalik arvamus muutuda, on praegune vaade Lääne liidritele keeruline. Nad püüavad näida karmid ja ühtsed survestamaks Venemaa presidenti Vladimir Putinit, et see täidaks Ukraina rahulepingut ja et peletada Venemaad eemale teistest riikidest nagu Baltikumist.

Nõukogude Liidu lagunemise järel laines NATO, sealhulgas ka Baltikumi ja paljudesse endise Varssavi pakti riikidesse. Putin on kaevanud, et nüüd on allianss Venemaa piiridel. Ta oli väga vastu Ukraina allianssiga liitumise väljavaadetele.

Hiljutisel G7 tippkohtumisel oli üheks peamiseks teemaks, kuidas käituda Venemaaga. USA survestas Euroopa liitlasi, et need suurendaksid kaitsekulutusi, kuna paljud jäävad kaitsekulutustelt alla NATO 2% eesmärgist SKPsse. See tõstab USA sõjaväe koormat.

Olles tõrksad ise tegutsemisel, pöörduvad paljude Euroopa maade pilgud üle Atlandi ookeani, et saada sõjalises kriisi abi. Vähemalt on selline USA avalik arvamus. Seevastu 56% USA ja 53% Kanada küsitletutest toetasid sõjalise jõu kasutamist, kui Venemaa ründab sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki.

Vastupidiselt suhtumisele, mida nende riik saaks teha, keskendub enamust NATO liikmesriikide avalikust arvamusest sellele, et USA sõjaline jõud peaks kaitsma NATO maid.

Pew küsitles 6.-15. aprillini 11 116 inimest Ukrainas, Venemaal ja 8 NATO liikmesriigis.

Avalikkus NATO Lääne Euroopa riikides ka Poolas süüdistavad Venemaad praeguses Ukraina konfliktis, kes ei kuulu NATOsse. Alates Venemaa Ukraina konfliktist on NATO hoogustanud Balti riikide ja teiste Kesk-ja Ida-Euroopa liikmesriikide kaitsmiseks valmistumist.

Venemaa annekteeris Krimmi, olles saatnud eraldusmärkideta sõdurid Ukraina osasse, mille osalust Venemaa esialgu eitas. Samuti toetab Venemaa separatiste Ukraina idaosas. USA kaitseminister Ashton Carter ütles, et USA ja NATO on absoluutselt mures, et Venemaa võib kasutada sarnast taktikat ka mujal.

Putin lükkas esmaspäeval tagasi idee, et tema riik ohustaks NATO liikmesriike.

„Ainult hullumeelne inimene ja ainult oma unistustes võib kujutada ette, et Venemaa ründaks ootamatult NATOt,“ ütles ta intervjuus Itaalia ajalehele Corriere Della Sera enne oma Itaalia visiiti.

NATO liikmesriikides on levinud arvamus, et Venemaa on suurim oht. Selline vaade oli 70% poolakatest. Samal ajal näeb pool Venemaa avalikusest NATOt peamise sõjalise ohuna.