Eelmisel laupäeval teatas Hiina pangandushiid Minsheng Banking Corp, et panga president lahkus ametist isiklikel põhjustel. Meediaväljaanded kirjutasid aga, et tema tegevuse vastu tunnevad huvi ametivõimud.

Kuu varem teatas suur kinnisvaraarendaja Kaisa Group Holdings Ltd., et nende juhatuse esimees „lahkus tervislikel põhjustel“. Samal ajal on ettevõte allikate sõnul uurimise all sidemete tõttu Shenzheni endise politseiülemaga.

Hiina president Xi Jinping on korraldanud viimaste aastakümnete suurima haarangu korruptsioonile ettevõtluses, jättes sellest aktsioonist puudutatud eravõtted maadlema dilemmaga, kui palju ja mida nad peaksid avalikkusele ütlema. Eelmisel aastal võeti ettevõtetes vahele üle 70 tippjuhi.
Avalikkusel on üsna koomiline jälgida, kuidas suurte ja oluliste ettevõtete tippjuhid üksteise järel ametist tagasi astuvad, ikka ja jälle ühel põhjusel.

Ettevõtted ise rõhutavad oma ametlikes avaldustes, et juhi lahkumine „ei mõjuta ettevõtte tegevust“ või keelduvad üldse kommentaaridest.

Kui veidi ajaloos tagasi minna, siis mitmed sellised lahkumised „isiklikel põhjustel“ tähendavad tegelikult süüdi mõistmisi finantspettustest, aktsia hindadega manipuleerimises, korruptsioonis, rahapesus ja ümberasustamist kinnimajja.

See pole tegelikult sugugi uus trend.

Juba 2007. aasta mais kutsus Hing Kongi börs ettevõtteid üles suuremale avatusele ja aususele. „Vahistamine politsei või teiste valitsusasutuste poolt ei kvalifitseeru „isiklikeks põhjusteks“,“ noomiti ettevõtteid.

Ja kõigest kuu pärast seda teatas Hiina riigiosalusega naftatootja China Petroleum & Chemical Corp. ehk Sinopec, et ettevõtte juhatuse esimees Chen Tonghai lahkub „isiklikel põhjustel“. Riigimeedia avalikustas hiljem, et tegelikult mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudes – mees võttis 31 miljonit dollarit altkäemaksu, mille eest määrati talle surmanuhtlus, mis pööratakse täitmisele siis, kui ta peaks uuesti seadust rikkuma.

Selliseid näited on Hiina äriilma ajaloos kümneid ja kümneid.

Asi pole siiski päris must-valge.

Aasia ettevõtteid ühendav katuseorganisatsioon (Asian Corporate Governance Association) selgitas Bloombergile, et korruptsioonikuritegude uurimine ise on keeruline, kuna Hiinas ja Hong Kongis on kasutusel erinev seadusandlus, finants- ja kohtusüsteem. Hong Kong on tuntud kui rahvusvaheline finants- ja kaubanduskeskus, mis asub Hiina kagurannikul. Alates 1. juulist 1997 on Hong Kong Hiina osa, mis omab erilist poliitilist ja majanduslikku seisu. Kui näiteks uurimine algatatakse Hiina võimude poolt, ei pruugi Hong Kongi vastavad asutused sellest midagi teada, kuigi kuriteo niidid võivad ulatuda ka sinna. Ja vastupidi.

Nii juhtubki, et kui ühes neist asuv ettevõte teatab, et nende juht lahkub "tervislikel põhjustel", kirjutab teise meedia ajal, mil tegelikult käib uurimine, hoopis midagi muud. Mis tegelikult toimus, selgub reeglina tagant järele.