Boeingu ja Rail Balticu näide: kui raha seljatab teaduslikkuse ja sõltumatu kontrolli

 (38)
Raudtee
Raudtee.Hiie Ivanova

Valitsejad armastavad Eesti eduloo puhul rõhutada targa majanduse, teadmistepõhise ühiskonna, teaduse ja ülikoolide tähtsust. Paraku on Eesti viimastel aegadel uudistekünnist ületanud ka teistel teemadel: rahapesu, doping, plagiaadid. Sama rida sobivad jätkama ka poliitikute näo säilitamiseks tellitud uuringud.

Ideoloogia, varjatud huvide ja eelarvamuste eelistamine teadmistele on üldinimlik. Värske kohalik näide on mäekõrguselt täpseima Ühiskonnauuringute instituudi ja Norstati koostöös valminud valmistulemuste prognoosi ignoreerimine mitmete meediaväljaannete poolt enne valimisi. Inimliku jätkuna ei tunnistanud ajakirjanikud oma viga ka pärast valimistulemuste selgumist uuringute võrdlemisel tegeliku valimistulemusega. Euroopa mastaabis tähelepanuväärselt täpne valimistulemuste prognoos jäeti võrdlusest lihtsalt välja.

Milleks prognoosida raudtee kasutatavust?

Raudtee kasutatavust on keerulisem prognoosida kui valimistulemust. Protsentides täpsusest pole mõtet rääkida, kuid tõepärased suurusjärgud on võimalik hea tahtmise korral paika saada. Paraku soovivad tellijad saada vaid niisugust tulemust, mis vastab poliitikute lubadustele. Sellisele tööle spetsialiseerunud firmad koostavad uuringu, mis aitab tõestada poliitikute väiteid ning muudab projekti EL-i jaoks abikõlbulikuks. Mida kallimaks läheb projekt, seda ebareaalsemaks muutuvad uuringud.

Kui sõltumatu kontroll ja avalikustamine kahjustab projekti valmimist on loogiline järeldus, et RB rajamine jätkub teadlike vigade abil.
Seotud lood:

Moonutatud uuringute alusel rajatud Rail Balticul (RB) on ühiskonnale palju suurem mõju kui ebatäpsetel valimisprognoosidel või dopinguga patustanud sportlastel. See on kui must auk, mis imeb endasse paljude vajalike projektide raha. Dialoogi vältiv valitsus käitub kui Titanicu kapten.

Jaanalinnu peitumistaktikast ei aita

Ernst & Youngi poolt koostatud tasuvusuuringust kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust spetsialistide avastatud elementaarne arvutusviga on seni ümber lükkamata. Neli miljardit eurot on tasuvusele juurde kirjutatud trikiga, et RB hakkab puhastama õhku 1990-ndatel toodetud veoautode heitgaasidest. Niisugused autod on juba ammu lammutatud ja ümber sulatatud. Tänased veokid saastavad kümneid kordi vähem. Kui 400 avaliku elu tegelase nõutud tasuvusuuringu sõltumatu kontroll ja salastatud dokumentide avalikustamine kahjustab projekti valmimist, siis on ainuke loogiline järeldus, et RB rajamine saabki jätkuda vaid teadlike vigade abil.

Uuringute vigade parandamise ja dialoogi asemel tellitakse „abivalmis" firmadelt uusi, mis prognoose järjest julgemalt kasvatavad. 2018. aastal Civitta Eesti tehtud kauba prognoosid põhinevad anonüümsete ekspertide salastatud arvamustel. Tulemused näitavad RB-le koheselt valmimise järel kolm korda rohkem kaubaronge, kui liigub Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.

Kaupa on seni õnnestud leida ühe rongi jaoks aastas. Rail Balticu opereerimisplaan näeb ette 2–3 rongi tunnis.

Miks kaubaveod ja reisiliiklus täna ei toimi?

Tehnilisi takistusi kaubavaoks meie ja Euroopa vahel pole ka praegu. Konteineri ümberlaadimine ühelt raudteelaiuselt teisele maksab Leedus 16 eurot. Kaubaveo puudumise põhjuseks on liiga kallis ja aeglane vedu Euroopa raudteevõrgus (keskmiselt 18-30 km/h). Kaupa on seni õnnestud leida ühe rongi jaoks aastas. RB plaan näeb ette 2-3 rongi tunnis.

Loe veel

Moskva ja Berliini vahel jätkub reisijaid kahele rongile nädalas. Varssavist Berliini on täna käigus 5 rongipaari päevas. Varssavi ja Kaunase vahele, kus asustus on oluliselt hõredam, näeb RB sõiduplaan juba avamise ajaks ette 12 rongipaari ööpäevas.
Võrreldes RB kaubavedude prognoosiga, mis on reaalusega nihkes üle 100 korra, tundub „ainult" vähem kui 10 korda ülepaisutatud reisijateveo prognoos suisa täpne. Tegelikkuses „kullatakse" nii kalli raudtee jaoks ebapiisav hulk reisijaid üle. Maksumaksjad teevad nende heaks ebaproportsionaalselt suure kingituse investeeringuid ja iga-aastaseid opereerimise puudujääke kattes.

Miks on ühist Rail Balticul ja äsjastel Boeingu katastroofidel?

Kümme aastat kõrgeid palku, konsultatsioonitasusid, maavarade müüki, ehitushangete võitjate otsustamist on tekitanud laia ringi inimestest, kes järjest fanaatilisemalt raha kulutamise vajadust põhjendavad.

Otsestele kasusaajatele lisanduvad poliitikud, kes algusaegadel, kui projekt oli veel palju odavam, lubasid projekti toetada. Et mitte kaotada nägu ja enda varasemaid väljaütlemisi muuta, ei pea nad nüüd toetusest loobumist võimalikuks. Ning muidugi on ka neid, kes uuringufirmade pakutud numbreid tõsiselt võtavad ning neist oma veendumusele kinnitust leiavad.

Kas keegi tunneb mõnda ettevõtjat, kellel seisab kaup laos transpordivõimaluste puudumise tõttu? Sellist nõudlust kaupade veoks, nagu näeb ette RB äriplaan, ei eksisteeri, ent teaduslikke uuringuid lihtsalt ei tehta. Hirm on purustada RB pettekujutelma - lootust, et ehk juhtub selline ime, et tulevikus läheb nii kallist raudteed vaja.

Pangad arvasid raha pestes, et see ei tule välja. Kuigi dopingu tarvitamine ega kallutatud uuringute koostamine pole Eestis kuritegu, lootsid sportlased, et doping jääb igavesti saladuseks. Kas RB rehepapid loodavad, et ebareaalsete prognooside mitte täitumist õnnestub põhjendada mingite „ootamatute" asjaoludega?

USA lennundusameti töötajad on pärast äsjast kahe Boeingu lennuki alla kukkumist tunnistanud, et neid survestati loobumaks lennukitootja uute arenduste üle sõltumatu kontrolli tegemisest ning jätmaks „sõltumatu järelevalvaja funktsioon" Boeingu enda kätte. Taoline enesekontroll lõppes kahe lennuki alla kukkumisega ja hulga inimeste hukkumisega. Ka meil kontrollib uuringuid ainult huvitatud osapool ehk RB meeskond. Niisuguse „sõltumatuse" tõttu rongid rööbastelt maha küll ei sõida, kuid maksumaksjatena jäämegi vigase projekti kahjusid hüvitama.