Boeing saatis eile dokumendid – kokku üle saja lehekülje – esindajatekoja ja senati komiteedele, mis on uurinud probleemse 737 Maxi ehitust. Lennuk sai eelmise aasta märtsis lennukeelu pärast kaht katastroofi, mis nõudsid kokku 346 inimelu, vahendab CNN.

Paljudel lehekülgedel on Boeingu töötajate sisevestlused ajast, kui 2017. ja 2018. aastal töötati välja ja sertifitseeriti 737 Maxi simulaatorid. Mõned sõnumid on pärit ka 2013. aastast. Dokumentides ei ole töötajate nimesid.

„Ausus on ainus tee sellel tööl – ausus, kui lennukis on kaalul elud, ja väljaõppeprogramme ei tohiks lõdvalt võtta,” kirjutas üks Boeingu töötaja teisele 2018. aasta veebruaris. „Kas sina paneksid oma perekonna Maxi simulaatoriga väljaõpetatud lennukile? Mina ei paneks.”

„Ei,” vastas teine töötaja.

Mõned hinnangud 737 Maxi kohta olid eriti karmid. 2017. aasta aprillis, kuu pärast esimese versiooni sertifitseerimist, ütles üks töötaja lennukitüübi kohta, et see on „disainitud klounide poolt, kelle ülemused on omakorda ahvid”.

Boeing väitis eile, et need vestlused „ei peegelda seda, milline ettevõte me oleme ja peame olema ning need on täiesti vastuvõetamatud”.

„Me peame selle suhtluse sisu kahetsusväärseks ning vabandame [Föderaalse Lennundusadministratsiooni], kongressi, meie lennufirmadest klientide ja lendava avalikkuse ees nende eest,” teatas Boeing.

737 Maxi peamine müügiargument oli Boeingu lubadus, et 737 varasemate versioonidega lennanud piloodid saavad kergesti Maxile üle minna ilma pikka aega simulaatoril veetmata, mis läheb lennufirmadele palju raha maksma.

Uus lennuk pidi olema varasemaga piisavalt sarnane, et vaja oleks ainult tahvelarvutil põhinevat väljaõpet, et teha piloodid tuttavaks erinevustega vana ja uue mudeli vahel. Boeingu juhtiv tehniline piloot tegi oma e-kirjas selgeks, kui otsustava tähtsusega oli see, et simulaatorit ei vajatud.

„Ma tahan rõhutada sellele kindlaks jäämise tähtsust, et üleminekuks ei oleks vaja mingit tüüpi simulaatoriväljaõpet,” kirjutas see isik Boeingu töötajatele 2017. aasta märtsis. „Boeing ei luba sellel juhtuda. Me läheme vastamisi iga regulaatoriga, kes tahab selle nõude esitada.”

Samas ei paljastanud ei Maxi väljaõpe ega lennumanuaal MCAS-iks nimetatava stabiliseerimissüsteemi olemasolu, mis oli mõeldud tegutsema taustal nii, et suuremate mootorite ja erineva aerodünaamikaga Max lendaks varasema versiooniga sarnaselt.

Kahes ohvriterohkes õnnetuses süüdistati just MCAS-i, mis sundis lennukid järsku nina ees alla sööstma.

Avaldatud sõnumite järgi tundsid vähemalt mõned Boeingu töötajad muret selle üle, mis neil kästi Föderaalsele Lennundusadministratsioonile (FAA) öelda.

„Mul tuleb tõesti raskusi [simulaatori] kaitsmisega FAA ees järgmisel nädalal,” kirjutas üks töötaja 2018. aasta mais.

„Jumal ei ole mulle endiselt andeks andnud eelmise aasta kinnimätsimist,” teatas teine töötaja.