Bondora juht toimuvast: me peaks leidma alternatiivseid meetmeid, mis ei oleks nii laastavad
(2)
„Tänane ei ole veel seotud niivõrd majandusolukorraga, kuivõrd poliitikute võimega lahendust leida. Riigiti võib näha väga erinevat käitumist," ütleb Tomberg.
Ta imestab, miks ei ole Eestis tekkinud seni diskussiooni, kas selline massiline majanduse pidurdamine on lahendus või peaks tegelikult kaitsma hoopis vaid riskigruppe?
Ta leiab, et nüüd võiks alata diskussioon, kas on olemas ka alternatiivseid meetmeid, mis ei oleks nii laastavad.
„Lihtne on öelda, et majandus ei ole nii tähtis kui inimesed, aga majandus mõjutab tegelikult iga indiviidi võimet hakkama saada. Kui tõstame tööpuudust tuhandete või kümne tuhandete võrra, siis meil tekib olukord, kus on koroonaviiruse riskirühmad ja lisaks ka muud sotsiaalsed probleemid, mida on toonud riigi vastureaktsioon," arutleb Tomberg, kes nendib, et kogu teema on kahtlemata keeruline, kuid siiani ei ole ta meedias näinud, et keegi meetodites kahtleks.
Ta küsib, et mis saab siis, kui järgmisel aastal tuleb uus viirus või see sama uuesti? Riik peaks juba täna ning eriti tulevikuks arendama välja viisid, kuidas majandus saaks sellises olukorras toimida.
„Selle jaoks poliitikud ongi. Kas on mõistlik koole panna kinni? Kiidame justkui ainult takka sellele. Kas USA lennukeeld on proportsionaalne? Võib tekkida suur tööpuudus. Ei saa tekitada teist probleemi olemasoleva kõrvale," räägib Tomberg.
Ta lisab, et riik ise praegu tekitab paralleelselt tööpuudust kui ka tööjõupuudust. Sisemajandust ei maksa põhja lasta. Ta on veendunud, et võimalik on juhtida ka kaht protsessi korraga, aga saab aru, et lühikese aja jooksul võivad ka tehtud sammud olla õiged. Nüüd peaks aga tehtut leevendama hakkama.
„See ei ole jätkusuutlik. Kas me paneme igal aastal riigi kaheks kuuks kinni, kui viirused ka edaspidi levivad?" küsib ta. „Nüüd peaks vaatama hakkama, kus on üle reageeritud."
Bondora näeb võimalust
Bondora näeb, et täna ei ole turul veel midagi olulist toimunud, kuid see võib muutuda. Oluline on see, kuidas käituvad pangad. Kui nad teevad sama, mida suure kriisi ajal, siis on Bondoral ja teistel alternatiivsetel laenupakkujatel võimalus turuosa kasvatada. Bondora olemasolevad kliendid saavad aga häda korral kasutada maksepuhkuse ja laenude ümberstruktureerimise võimalusi.
Investorite poolelt on näha, et paljud neist kasutavad ära uut võimalust. Börside langus on olnud suur. Tomberg arvab, et kuue kuu või aasta pärast on selge, kui paljud on aktsiatest suundunud mujale. Paljud peale 2008. aastat investeerima asunud inimesed arvasid siiani, et kinnisvara ja aktsiad lähevad aina üles. See sündmus muudab nende mõtlemist.
„Alternatiivsete investeerimisvõimaluste maht võib suurendada. Väga paljud näevad, et nende pensioniportfellist on kolmandik haihtunud. Suuremad indeksid on läinud 30% alla. Võlakirjade arvelt on need veel üleval. Aktsiad, kus ka minu kohustuslik pensionisammas istub, on väga suures kukkumises. Krediidiportfelli puhul ei näe seda. Stabiliseerudes võivad paljuski võita võlainvesteeringud," usub Tomberg. Viimased on otseses seoses pigem tööpuudusega kui finantsturgudel toimuvaga.
Ta rõhutab, et Bondora ei kavatse ei täna ega edaspidi anda laenu neile, kes seda saada ei tohiks.
Bondoras töötab täna kodust umbes 40% töötajatest ja see võib ajaga ka suureneda. Ettevõtte töö sellest mõjutatud ei ole. See protsent võiks olla ka 100. Töötajate seas on küll olnud mõningast hirmu, kuid kõigil on võimaldatud kodus tööd teha, kes seda soovinud on.
