Börsi juht: Eesti Energia oleks börsile sobivaim riigiettevõte
Miks kirjutas teie arvates valitsusliit oma kokkuleppesse sisse, et mõni riigiettevõte tuleks börsil noteerida? Milline neist võiks esimesena börsile jõuda?
Riigiettevõtete börsil noteerimisest on räägitud palju ja kaua, kuigi teoks on see saanud vaid üksikutel juhtudel. Loodame, et kokkuleppesse jõudis see eesmärk soovist vähendada riigi rolli aktiivse ettevõtjana ning arendada samas siinset kapitaliturgu ja pakkuda investoritele võimalusi säästude kasulikuks paigutamiseks. Leiame riigiosalusega ettevõtteid pea kõigilt maailma börsidelt ning Eestil ei ole põhjust olla siin erandiks. Sarnaselt teiste ettevõtetega vajavad ka riigiosalusega ettevõtted lisakapitali ning selleks ei pea alati riik ise raha leidma, vaid vähemusosalusena tasub kaasata ka erainvestoreid. Arvestades suurust, juhtimis- ja aruandlustaset ning kapitalivajadusi oleks üks sobivamaid börsiettevõtteid Eesti Energia. Ärme unusta, et tema võlakirjad juba on kaubeldavad Londonis ja seega ta juba käitub kui börsifirma.
Kuidas suhtuvad teie hinnangul Eestis tegutsevad pangad siinse kapitalituru arengusse?
Eesti kapitaliturg on väga tugevalt pankade poole kaldu, sest valdav osa arengu rahastamist käib laenude kaudu. Aktsiaturg on väike ning ettevõtete võlakirjade turg samuti väga piiratud. Seega laiemas vaates on pangad tõesti keskendunud peamiselt ühele rahastamiskanalile. Samas, valdav osa börsitehingutest või ka uued ettevõtted, mis börsile jõuavad, tulevad läbi Eestis tegutsevate pankade. Seega ei saa ka väita, et siinsed pangad ei püüa kapitaliturgu laiemalt arendada. Samuti on enamus pankasid osalemas meie investorhariduse programmis, kus ühiselt püüame harida inimesi säästmise vajalikkuses ja investeerimise oskustes.
Tahaksin küsida, millise kasu USA aktsiate orderite otsesisestamisvõimalus toob? Kui maaklerite tehingutasud jäävad sama kõrgeks nagu nad praegu on, siis on igal juhul kasulikum kasutada internetis olevaid rahvusvahelisi maaklereid. Lihtsamaks ei muuda see asja samuti, sest selle jaoks kes juba orienteerub USA turul ei ole internetimaaklerite vahel orienteerumine probleemiks.
Need, kellel on juba olemas kogemus ja lahendus USA turul tegutsemiseks ei pruugi sellest tõesti kasu saada. Lahendus on mõeldud kõigile Põhjala ja Balti piirkonna börsi liikmetele, s.h. väiksematele, kel ehk puudub valmisolek ehitada ise üles kogu USA turul kauplemise süsteem. Nemad saaksid kasutada NASDAQ OMX ja Citibanki koostöös loodud võimalusi.
Kas tulevikus võib juhtuda nii, et Tallinna börsil saab hakata aktsiaid lühikeseks müüma?
Välistada seda ei saa, kuid praegu me sellise universaalse teenuse väljatöötamisega ei tegele. Hetkel on väärtpaberite n.ö. lühikeseks müümise eelduseks igakordne kokkulepe oma panga või mõne muu teenusepakkujaga.
Kas on plaanis tulevikus kuidagi kodumaiseid maaklereid survestada oma hinnapoliitikat üle vaatama. Olukord, kus kodumaine pank võtab tehingutasusid ostult 3,20 eurot ning mujal maailmas (USA aktsiad, IB maakler) võetakse 0,7 eurot siis polegi imestada, et käive väike ja miks keegi kodumaale investeerida ei taha?
Otsene survestamisvõimalus meil puudub kuna meile kui börsile makstav osa on kogutasudest vaid kümnendik. Hinna peaksid paika panema konkurents ning turumaht. Nii nagu paljud ettevõtted ei teadvusta endale börsi kui võimalikku finantseerimisallikat, ei ole ka paljud eraisikud mõistnud säästmise ja investeerimise olulisust. Kuni investorite arv on väike ja kauplemisaktiivsus püsib tagasihoidlik jääb suhteliselt kalliks ka neile pakutav tootevalik. Õnneks on aastate jooksul maaklerite tehingutasud siiski märgatavalt alanenud ka Eestis.
Sooviksin teada saada, milline on legaalne vanus, et võiks osta/müüa/vahetada aktsiaid iseseisvalt. Kas alaealised saaksid mingit moodi osta/müüa/vahetada aktsiaid?
Siin kehtivad üldised varadega tehingute tegemise põhimõtted ning tehinguid tohib teha alates 18. eluaastast. Alla 18.a. isikut loetakse piiratud teovõimega isikuks ja ta tohib teha tehinguid ainult seadusliku esindaja nõusolekul.
Võib olla asjatundmatu küsimus aga kas eraisik saab koduarvutiga internetist osta-müüa NASDAQ OMX Tallinn aktsiaid ilma panga vahenduseta. Kui suur on sellisel juhul ajanihe tehingu toimumiseni?
Päris otse ei ole eraisikul praegu võimalik Tallinna börsil kaubelda. Aktsiate ost-müük toimub börsi liikmete-maaklerite (pankade) vahendusel. Kui eraisik soovib aktsiaid osta või müüa ning teeb vastava korralduse oma internetipangas, siis selle korralduse börsi kauplemissüsteemi jõudmise kiirus sõltub konkreetsest liikmest (pangast) ja tema töökorraldusest (ja näiteks ka tehingusummast). Mõnel juhul jõuab korraldus börsisüsteemi kohe, sekundi murdosa jooksul, teisel juhul võib börsi liige/maakler läbi viia täiendava kontrolli (näiteks kui tehingu suurus on märgatavalt erinev tavapärasest) ning alles siis selle börsile saata. Ka siis, kui inimese ostu-müügi soov on börsil, on tehingu toimumiseks vajalik ka vastaspoole olemasolu - kes soovijale aktsiad müüb või temalt ostab. Seega - aeg tehingu toimumiseni võib olla murdosa sekundist kuni päevadeni.
Kas teie jälgite ise Eesti ettevõtete aktsiatega toimuvat? Kui tugev on teie arvates seos ettevõtte tulemuste/tegemiste ja aktsiahinna vahel - st kas pigem mõjutavad hindu turutingimused (vaba raha, meeleolu jmt) kui ettevõttes toimuv? Kuidas hindate (selles valguses) juhtkonna liikmete motiveerimist aktsiaoptsioonidega?
Väärtpaberiturg on oma olemuselt emotsionaalne turg ning seetõttu mõjutavad aktsiahindu lisaks ettevõtete reaalsetele majandustulemustele tõepoolest ka inimeste arvamused ja hoiakud nii üksikute ettevõtete kui ka turgude või regioonide suhtes tervikuna. Näiteks liikus Tallinna aktsiaindeks Jaapani maavärina järgsel nädalal ühel päeval 6% alla ja järgmisel pea sama palju üles. Kumb mõju aktsiahindadele suuremat survet avaldab, sõltub hetketrendidest ja seetõttu tuleb juhtkonna liikmeid aktsiaoptsioonidega motiveerides arvestada ka ettevõtteväliste mõjuritega. Parimaks lahenduseks on siinkohal pikaajalisemate optsioonide kasutamine, mis aitab neutraliseerida lühiajaliste trendide mõju ning vähendab ka ettevõtte juhtide huvi mõjutada ettevõtte majandustulemusi vaid lühiajaliselt.
Kuidas olete rahul sellega, kuidas ettevõtted börsile infot edastavad ja kas nad peaksid ehk oma tegevust enam ja täpsemalt/selgemalt kajastama, et investoritel oleks nende tegevusest parem ülevaade?
Ettevõtete praktikad oma tegevuse kajastamisel on kohati üsna erinevad ning kindlasti kajastub avalikustatava teabe kvaliteet ka aktsiahindades. Loeme ettevõtete börsiteateid ning puudujääkide ilmnemisel jagame ettevõtetele omapoolseid soovitusi või kohustame neid täiendavat teavet avaldama - seda teeb ka Finantsinspektsioon. Lisaks käsitleme selliseid teemasid ka oma infopäevadel ja hindame teabe kvaliteeti börsiettevõtete investorsuhete konkursi "Baltic Market Awards" raames. Omapoolsetest tähelepanekutest ebapiisava teabe osas võiksid investorid aga ka ise teavitada kas ettevõtet otse või siis börsi (tallinn [at] nasdaqomx.com).
450 000 eurot on eelmise aasta kohta hoolimata Eesti Telekomi lahkumisest jms päris hea tulemus, kuidas hindate käesolevat aastat - milline on tulemus, mis teid rahuldaks ning millised tegurid võivad seda mõjutada?
Eesmärk on suurendada nii käivet kui ka kasumit. Börsi poolel mõjutab tulemust kindlasti kauplemisaktiivsus ja uute börsifirmade tulek. Loodan, et näeme sel aastal meie turul rohkem kui 1 uut börsifirmat. Väärtpaberikeskuse poolel sõltub meie tulemus ettevõtjate maksekäitumisest, kuna oluline osa tuludest on seotud väärtpaberite registris tehtavate toimingutega. Lisaks oleme järjest enam vaatamas oma tegevuses ka väljaspoole Eestit, kus meie teadmised nii pensionisüsteemide haldamisel kui väärtpaberite arvelduste osas on rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised. Tahaksime sel aastal vähemalt kahes riigis neis valdkondades nõustamis- ja tehniliste süsteemide arenduslepingud sõlmida.
Kas olete üle vaatamas väärtpaberikonto hooldamistasusid?
Meie teenuste hinnakirja kinnitab Rahandusministeerium, kes eelmisel sügisel kinnitas selle 2 aastaks. Seetõttu me sel aastal seda teemat käsitleda ei plaani. Aastate jooksul on paljude teenuste hinnad alanenud tasemele, kus meil on raske neid veelgi alandada. Näiteks kui eraisikul on kuni 10 000 EUR turuväärtusega väärtpaberiportfell, siis on meie kuutasu 0,2 eurot, suuremate summade puhul kuni 1,5 eurot. Juhin tähelepanu, et meie teenustasud on vaid osa, üldjuhul väiksem osa tasust, mida kliendid pankadele maksavad.
Aastaga on börsiindeks tõusnud kusagil 30%, millal võiks börsil aga taas päris ralliks minna? Millist aktiivust sel aastal ootate?
Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna börsiindeks tõusnud kokku lausa enam kui 170% võrra ning indeks on saavutanud 70% oma tipptasemest 2007.a. veebruaris (põhjaks oli 25% tipptasemest). See võib viidata, et aktsiaturu kukkumisest taastumise kiireim osa võib praeguseks möödas olla ning edasine sõltub rohkem ettevõtete individuaalsetest majandustulemustest ning piirkonna makromajanduslikust käekäigust. Kauplemisaktiivsuse poolelt loodame näha institutsionaalsete välisinvestorite tehingumahtude ning kohalike jaeinvestorite aktiivsuse jätkuvat kasvu.
Kui suurel määral ja mil moel on aktsiate hindade liikumine Tallinna börsil mõjutatud muu maailma suurematest börsidest? Kui on välja tuua, siis millise suurema börsi tegevus mõjutab Tallinna börsi kõige enam? Võibolla selgitate seda mehhanismi?
Nagu viitasin, on börsil toimuv tihti seotud emotsioonidega. Otsest seost mõne konkreetse börsiga ei ole. Kui valitseb üldine pessimism maailma suurematel turgudel, siis kipuvad ka meie investorid aktsiaid müüma. Kui aga tekib positiivne ootus maailma majanduse või meie regiooni taastumise osas, siis tõusevad aktsiahinnad ka Tallinnas. Paratamatult on emotsionaalne seos tugevam Põhjala, laiemalt Euroopa ja USA turgudel toimuvaga, kuid nagu eelpool näites viitasin oleme näinud aktiivset reageerimist ka Aasias toimuva suhtes.
Kas ja kuidas mõjutavad Balti börsid üksteise tegevust? Kuivõrd aktiivsed on näiteks Eesti väikeinvestorid Läti või Leedu firmade aktsiaid ostma?
Põhiosa Balti börside rahvusvahelisest koostööst ja jõupingutustest on suunatud sellele, et muuta Balti väärtpaberiturud järjest ühtsemaks ning investorite jaoks terviklikumaks. Tänasel päeval ei ole investeerimine Läti või Leedu väärtpaberitesse siinse investori jaoks kallim ega tehniliselt keerukam Eesti väärtpaberitesse investeerimisest. Paljuski seetõttu on Eesti investorid ka üsna aktiivsed teistel Balti turgudel, eriti Leedus. Eelmisel aastal tegid Eesti investorid Leedus üle 41600 börsitehingu - iga viies Leedu börsitehing tehti Eesti investori poolt.
Võib-olla liiga lihtne küsimus, aga kas väikeinvestoril on võimalik keskmisest suuremate teadmiste korral elatuda Tallinna börsil kaubeldes või isegi rikkaks saada?
Lihtne vastus - jah. Kui vaadata aktsiahindade kerkimist viimastel aastatel, siis rahulik ja järjekindel investor on saanud meie turul oma vara väärtust märgatavalt kasvatada. Eestis on hulk inimesi, kes elatuvadki vaid börsidel iga päev kaubeldes. Ja seda mitte palgatöötajatena, vaid oma raha investeerides. Võrreldes pikaajalise investeerimisega ja vara väärtuse kasvatamisega nõuab see kindlasti keskmisest suuremaid teadmisi nii turu kui ka võimalike riskide kohta. Keskmisest aktiivsem investor vaatab juba laiemalt Balti ja Põhjala turgu või siis juba ka USA turgu ning kaupleb ka seal.
