Villu Zirnask, analüütik
Eesti aktsiahindade ülikiire kasv on paljude inimeste jõukust tublisti kasvatanud, aga pole soodustanud nende investeerimisoskuste arengut. Hoiatava paralleeli saab tõmmata kunagiste metalliärikatega, kes ajasid omal ajal kokku suure hulga raha, kuid paljud neist ei osanud seda säilitada.
Börsil rahategemine võib praegu tunduda väga lihtsana. Paraku näitab pikema börsiajalooga maade kogemus, et pika aja jooksul saadab edu keskmiselt vaid kümmekonda börsispekulanti sajast. ülejäänutest suudavad osad võite ja kaotusi tasakaalus hoida, paljud aga mängivad börsile pandud raha varem või hiljem maha.
Michael Steinhart, üks üliedukate hulka kuuluvaid USA börsispekulante, hoiatab: "Tee endale selgeks, et see on väga konkurentsitihe tegevus ja sa konkureerid inimestega, kes on sellele tegevusele pühendanud suure osa oma elust. Sageli on nad sinu tehingute vastaspooleks ja kokkuvõttes teevad nad sulle ära."
Edukad börsispekulandid toonitavad veel seda, et kõige suuremad möödalasud on nad teinud pärast pikka aega kestnud võiduperioodi, sest nende tähelepanu hajus ja võime oma otsuseid kriitiliselt hinnata hakkas kaduma.
Sellest moraal: paljud Eesti börsispekulandid peaksid unustama repotehingud ja optsioonid, sest seni on neil hästi läinud vaid seepärast, et turg on liikunud põhiliselt ühes suunas. Investeerimises, nagu enamikul teistelgi elualadel, ei ole kõigi asjaosaliste võimed ja võimalused võrdsed. Kui Tallinna börsi tabab vähegi kauem aega kestev langus, siis kaotavad vähemvõimekad spekulandid suure osa algkapitalist ja alguses teenitud kasumist.
Riskantsete investeerimisstrateegiate juurde tasub jääda vaid neil, kellel on teistega võrreldes mõni konkurentsieelis ja palju raha, et ajutised ebaõnnestumised üle elada. Maakleri nõuanded ei anna investorile veel mingit eelist, sest maakler annab enam-vähem samu soovitusi ka oma teistele klientidele. Peale selle on maakleril huvi anda ostu- ja müügisoovitusi võimalikult sageli, sest iga tehingu pealt saab ta komisjonitasu.
Seepärast peab edukas börsispekulant suutma teha iseseisvaid otsuseid, samuti peab tal olema oma meetod, millest lähtudes ta otsuseid teeb.
Konkurentsieeliseta aktsiainvestorite jaoks on hea uudis see, et kui neil on aega raha piisavalt kaua aktsiates hoida, siis jäävad nad suure tõenäosusega lõpuks igal juhul plussi, ka siis, kui ostavad aktsiaid vahetult enne suurt börsikrahhi.
üks USA aktsiaturgude 1802.-1992. ajavahemiku andmetele tuginev uurimus näitab, et 20-aastase hoidmisperioodi korral jäi aktsiaportfelli inflatsiooniga korrigeeritud tootlus 1,0 ja 12,6 protsendi vahemikku, 30-aastase hoidmisperioodi puhul aga 2,6 ja 10,6 protsendi vahemikku. ükski teine investeerimisvõimalus sama head tulemust ei andnud.
Pikaajalise hoidmisstrateegia ainsale veale on tähelepanu juhtinud kuulus majandusteadlane John Maynard Keynes, öeldes, et pikaajalises plaanis oleme me kõik surnud.
