Börsifirmade juhtide tasu jääb segase inforägastiku varju

Börsifirmade aruanded sisaldavad segast infot juhatuse ja nõukogu töötasude kohta.

Alustagem nupuülesandega reaalsest elust. Kommivabrikus Kalev töötas 2000. aastal 665 inimest. Nendest spetsialiste ja juhte 93. Ettevõtte töötajate keskmine (s.h tippjuhi) tasu oli 2000. aastal 5118 krooni. Küsimus suurele ringile: kui palju teenis tippjuhtkond? Siseinfot mitte omava inimese jaoks lahendamatu ülesanne. Väikeaktsionäri huvitav küsimus ? kuivõrd mõistlikult firma ühise rahakotiga ümber käib? ? jääbki antud juhul vastuseta.

Segasele inforägastikule vaatamata joonistub börsiettevõtete juhatuse ja nõukogu tasudest välja tõusujoon. Viie aastaga on uuritud firmadest (Baltika, Eesti Telekom, Harju Elekter, Merko, Norma, Tallinna Kaubamaja ja Kalev) oma juhatuse poputamisele kõige tugevamat väetist pannud Merko Ehitus. Millenniumi saabumisest peale on ehitusfirma juhatusele makstav tasu tõusnud kaheksakordselt. Kusjuures juhatusse on võrreldes algusaastatega lisandunud vaid üks liige. 2000. aastal oli Merko Ehituse tegevjuhi brutotöötasu 276 000 krooni. Pangaarvele laekus iga kuu seega umbes 17 000 krooni. Nüüd laekub viie juhatuse liikme pangaarvele keskmiselt veidi alla 100 000 krooni.

Aruannetesse rohkem selgust

Investorite Liidu juhatuse liikme Aku Soraineni sõnul valitseb börsiettevõtete tippjuhtkonna tasudes tõepoolest tugev kasvutrend. ?Mulle pakuvad huvi juhatuse ja nõukogu liikmete terviktasud. Nimesid ja summasid pole vaja,? selgitab Sorainen.

Börsifirmade pärmina kerkiv tasustuspoliitika leidis kinnitust viiel juhul seitsmest. Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepp selgitas viimaste aastate Tallinna Kaubamaja juhatuse liikme tasu kasvunumbreid eelkõige heade tulemustega. ?Kui töötasu määratakse kindlaks eelkõige juhatuse liikme kolmeaastase lepinguga, siis tulemustasu makstakse reeglina tagasiulatuva eduka majandusaasta eest kord aastas,? rääkis Puusepp.

Merko Ehituse finantsjuht börsiettevõtete juhatuse ja nõukogu tasude teemat kommenteerima ei soostunud.

Kui näiteks Tallinna Kaubamaja 2004. aasta majandusaasta aruandes räägiti juhatuse ja nõukogu töötasudest koos sotsiaalmaksuga, siis teised börsifirmad armastasid kasutada lihtsalt mõistet töötasu. Seda, mida selle all silmas peeti, aruandes ei täpsustatud. Ühtse standardi puudumise tõttu ei osanud küsimusele vastata ka Tallinna Börsi juht Kaidi Oone. ?Jääb vaid loota, et börsi ja finantsinspektsiooni koostatud hea juhtimise tava toob käesoleva majandusaasta aruannetesse pisut rohkem selgust,? ütles Oone.

Ühese tõlgendatavuse aadressil ei kuule suuri kiidusõnu ka Deloitte & Touche auditi osakonna juhilt Veiko Hintsovilt, kes paneb oma elu jooksul nähtud majandusaasta aruannetele hindeks 3+. Kahjuks jäävad tegevusaruannete arusaadavuse koha pealt lühikeseks ka audiitorite käed, sest nende tegelik pärusmaa on aastaaruande raamatupidamise osa. Aruannet puudutavad märkused on soovituslikud.

Kui seniajani on juhatuse esimeeste tasud üheselt avalikuks mõistetavaks teinud vaid käputäis ettevõtteid, siis tulevik paistab selles küsimuses helgem. PricewaterhouseCoopersi auditi teenuste juhi Tiit Raimla sõnul eeldaks andmete ühene esitlemine ka vastavat täiendust raamatupidamisseadusesse.