Börsilt põnevuse otsimise tulemus on kehv


Börsilt põnevuse otsimise tulemus on kehv
----

Tänavu on olnud soodne aasta uute investeerimisgeeniuste sünniks. Enamik aktsiaturge on tublisti tõusnud ja raha teenida on olnud lihtne. Millised motiivid aga ärgitavad inimesi börsil kauplema?

Agaramate kauplejate võidurõõmu rikkumiseks tutvustan kahe hiljutise uuringu tulemusi. Neist esimeses püüdsid Mark Grinblatt ja Matti Keloharju kinnitust leida sageli kõlavale väitele, et tihedat aktsiatega kauplemist põhjustavad ülemäärane enesekindlus ja teravate elamuste otsimise tung. Kauplemisaktiivsuse määramiseks kasutasid nad tehingute registrit Soome maksuametis, teravate elamuste otsimise tungi iseloomustamiseks andmeid kiiruse ületamise eest saadud trahvide kohta ning enesekindluse hindamiseks psühholoogilist testi, mille Soome mehed teevad enne sõjaväeteenistuse läbimist.

Teravate elamuste otsijad otsivad uudseid ja intensiivseid kogemusi, millega seostuvad reaalsed või kujuteldavad füüsilised, sotsiaalsed ja finantsriskid. Säärasteks elamusteks võivad olla riskeeriv autojuhtimine või seksuaalkäitumine, sagedased karjäärimuutused, benji-hüpetega tegelemine jne. Samasse ritta seavad Grinblatt ja Keloharju ka aktsiatega kauplemise, sest aktsiaturule investeerimine on rahalises mõttes riskantne, tihe kauplemine aga lisab riskantsusele uudsust ja vaheldusrikkust. Harva muutuva sisuga aktsiaportfell on teravate elamuste otsijale igav.

Kiiruse ületamisega kaasneb enese füüsilise vigastamise risk ja trahvidega ka finantsrisk – eriti Soomes, kus trahvi suurus on seotud kiirustaja sissetulekuga. Näiteks on põhjanaabrite ärimees Jussi Salonoja end ajalukku kirjutanud sellega, et 2003. aastal määrati talle 40 km/h alal 80 km/h sõitmise eest 170 000 eurot trahvi, mida peetakse maailma kõigi aegade suurimaks liiklustrahviks.

Liiklustrahvide ja kauplemisaktiivsuse võrdlemine näitas, et sagedamini kiiruse ületamise eest trahvi saanud Uusimaa ja Ida-Uusimaa elanikud, kes ka börsil tehinguid teevad, on aktiivsemad börsil kauplejad. Seda, et sagedasti kiirust ületav inimene kaupleb ühtlasi suure tõenäosusega börsil, vaadeldud andmed aga ei näidanud, nende omaduste vahel ei olnud statistiliselt olulist seost. Mõnevõrra tugevam oli seos ülemäärase enesekindluse ja kauplemisharrastuse esinemise vahel; samuti näitasid analüüsi tulemused, et ülienesekindlad inimesed kauplesid aktiivsemalt.

Nüüd tuleb selle uuringu kõige kurvem osa: keskeltläbi said börsil kauplejad pärast tehingukulude arvesse võtmist börsitehingutega rahalist kahju, tootlus oli negatiivne. Ühest seost ülemäärase enesekindluse ja teravate elamuste määra ning tootluse vahel Grinblatti ja Keloharju uuringu tulemused aga ei paljastanud. See tähendab, et ei saa väita, et näiteks kõige enesekindlamad kauplejad jäävad ka kõige suuremasse miinusesse.

Lotopileti tüüpi aktsiad

Teises jutuks tulevas uuringus võrdles Alok Kumar era- ja institutsiooniliste investorite aktsiaeelistusi ja uuris, kas erainvestoritel on kalduvus eelistada lotopileti tüüpi aktsiaid ning kas sotsiaalsed grupid, keda teatakse kui kõige agaramaid lotomängijaid, paistavad ka börsil silma lotopileti tüüpi aktsiate eelistamisega. Kumari uuring põhineb ühe USA maaklerifirma klientide kuue aasta börsitehingute ja aktsiaportfelli koosseisu andmetel.

Lotopileti tüüpi aktsiatena käsitleb Kumari kõige väiksema turukapitalisatsiooniga, väikese institutsiooniliste investorite osalusega ja madala likviidsusega aktsiaid. Neid aktsiaid iseloomustab veel emiteerinud ettevõtte suhteline noorus, analüütikute tähelepanu alt väljas olemine ja dividendide mittemaksmine.

Kumar leidis, et „vaesed, noored, vähem haritud üksikud mehed, kes elavad linnades, teevad madala kvalifikatsiooniga tööd ja kuuluvad vähemusgruppidesse (afroameeriklased või latiinod), investeerivad loterii-tüüpi aktsiatesse rohkem”. Veel ilmnes, et loterii-tüüpi aktsiaid kalduvad eelistama inimesed, kelle suhteline sissetulek on naabritega võrreldes väiksem, kes elavad suure tööpuudusega maakondades ja osariikides, kus inimeste kulutused loteriidele on suuremad.

Aktsiainvesteeringute tootluse analüüs aga tõi esile kurva fakti: investorid, kes investeerivad loterii-tüüpi aktsiatesse suhteliselt rohkem, peavad leppima kehvema tootlusega kui need, kes loterii-tüüpi aktsiaid väldivad.

Kindlasti on aktiivsete börsil kauplejate ja riskantsetesse aktsiatesse investeerijate hulgas neid, kellele see tegevus tulu annab või isegi ära elatab, aga enamiku kauplejate jaoks on paraku tegemist raha põletamisega.