BP – bisnis põhjas
Aprilli keskel tekkinud ja kolm kuud väldanud lekkega sattus merre 4,9 miljonit barrelit (780 miljonit liitrit) naftat, millest praeguseks on puhastusoperatsiooni käigus suudetud eemaldada või on looduslikul teel hajunud ligi kolmveerand. BP-d ootab kuni 21 miljardi dollarini ulatuv trahv – juhul kui ettevõte jääb süüdi tõsises ettevaatamatuses. Firma on kahjude hüvitamiseks oma teise kvartali kuludes provisjoneerinud 32,2 miljardit dollarit. Selle katmiseks peab BP müüki panema osa oma varast.
Praeguseks on firma müünud seitsme miljardi dollari eest kaks protsenti oma tootmisvõimsusest nafta- ja maagaasiettevõttele Apache. Üpris ebaselge on, kui suur osa kahjudest lõpuks BP kanda langeb, sest Deepwater Horizoni nime kandva naftapuurtorni ehituse juures askeldas terve hulk mitmesuguseid alltöövõtjaid.
BP tegi juba läbi sunnitud juhivahetuse, kui britt Tony Hayward kaotas oma koha ameeriklasele Robert Dudleyle.
Samal ajal ei poolda kahjustatud osariikide elanikud ega juhid ka meres naftapuurimise peatamist. Nimelt on rannikualade üks peamisi elatusallikaid, kalandus, saanud mitmeks aastaks hävitava löögi. Mehhiko lahest pärineb näiteks kaks kolmandikku USA-s söödavatest austritest. Merepealse naftatööstuse sulgemine tähendaks veel umbes 22 000 hästimakstud töökoha kadumist. Kuigi Ameerika presidendi Barack Obama poolt välja kuulutatud naftapuurimise moratoorium – mille Louisiana föderaalkohus vahepeal juba tühistas – vältaks pool aastat, kestaks vastaste meelest selle mõju siiski palju pikemalt, sest puurtorniomanikud viiks oma seadmed teistesse piirkondadesse, näiteks Brasiilia või Lääne-Aafrika vetesse.
Euroopas, iseäranis Itaalias kogub hoogu liikumine moratooriumi kuulutamiseks naftapuurimisele Vahemeres, kuni on läbi viidud Mehhiko lahe lekke põhjalik analüüs. Mõni, näiteks Liibüa, vaidleb sellele küll vastu, kuid itaallaste väitel puuduvad teistel piirkonna riikidel tõsisema naftareostuse kõrvaldamiseks vajalikud oskused ja tehnika.
BP-le ei tule kasuks ka ettevõtte varasemad eksimused. 2005. aastal toimus plahvatus Texase osariigis Texas Citys asuvas naftarafineerimistehases, mis nõudis 15 inimelu. Ettevõtet süüdistati tollal oma töötajate ohutuse ja tegevuse keskkonnamõjude eiramises.
BP käivitas selle peale suure turunduskampaania, mis püüdis jätta muljet, et peaaegu ei olegi enam tegu naftafirma, vaid energeetikakontserniga, mis asetab suurt rõhku taastuvenergiaallikatele. Kampaania andis ka uue tõlgenduse ettevõtte nimele – BP ei tähenda mitte ainult British Petroleum, vaid ka Beyond Petroleum. Mehhiko lahel toimunu nullis kõik need pingutused.
Omal ajal oodati just Haywardilt, et too aitaks taastada BP maine pärast Texas City õnnetust. Kui talle eelnenud tegevjuht John Browne oli finantsisti taustaga, siis Hayward oli alustanud oma karjääri ettevõtte naftaotsingutega tegelevas harust. Nii ootasid paljud, et rahaliste parameetrite asemele ja kõrvale tõusevad ettevõtte fookusesse rohkem ka ohutusküsimused. Selge on, et BP-taolise hiiglase kursi muutmiseks kulub aega, ja Haywardi jaoks jäi kolmest aastast väheks. Nüüd paiskab ettevõte oma dollarid reklaamidesse, kus ameerika aktsendiga BP töötajad lubavad teha kõik, et reostus likvideerida.
Olukord võinuks aga olla märksa hullemgi. Soojas Mehhiko lahes laguneb nafta võrdlemisi kiiresti. Kuigi piirkonnas valitseb praegu pööristormi hooaeg, ei ole loodusjõud koristustöid kuigi oluliselt takistanud. Looduskahjude täielik hindamine ei olegi aga praegu võimalik – osa mõjusid ilmneb alles aastate vältel. Ja selle kohta, kuidas naftareostus mõjutab süvamereorganisme, ei oska teadlased just ülemäära palju arvata.
Katastroofi mõjud ei piirdu aga ainult looduse ja BP-ga. Nõustamisfirma Booz & Company energeetikaeksperdid leiavad ajakirjas Strategy + Business, et Mehhiko lahe sündmused tähendavad suuri muutusi kogu naftaäris – ja mitte ainult keskkonnariskide hindamise poolel.
Ühest küljest muudab ohutusnõuete oodatav karmistamine nafta puurimise kallimaks, aga kasvatab näiteks ka kindlustusmakseid. Deutsche Banki peaenergeetikaanalüütik Adam Sieminski usub, et täiendavad ohutusnõuded tõstavad lähiaastail nafta hinda 5–10 dollari võrra barreli kohta. Nafta merepõhjast välja pumpamise kulude suurenemine võib sundida mõne väiksema ettevõtte sellest tegevusest loobuma. Nii jääks meresügavustest nafta ammutamine peamiselt suurfirmade pärusmaaks, kellel on laiemad kogemused väärtusahela juhtimisel ja suurem riskitaluvus. Naftaettevõtjad peavad hakkama tegema märksa tihedamat koostööd alltöövõtjatega, kelle oskusteavet nad puurtornide rajamisel ja käitamisel vajavad, samal ajal aga tuleb neil ilmselt osa praegu alltöövõtjate tehtavatest järelevalvetoimingutest n-ö koju tagasi tuua.
BP endine strateegia ja poliitikaarendamise valdkonna asepresident Nick Butler aga leiab Financial Timesis ilmunud arvamusloos, et Mehhiko lahe sündmused on hingekellaks suurtele ülemaailmsetele naftahiiglastele, kes sisuliselt on erineva firmakultuuriga väiksemate ettevõtete konglomeraadid. Tulevik kuulub tema hinnangul TNK-BP (mille osalus jaguneb pooleks BP ja Vene ettevõtte TNK vahel) -taolistele ettevõtetele, mis arvestavad rohkem kohalike poliitiliste tingimustega, kuid samal ajal suudavad emaettevõtte abil pääseda ligi ülemaailmsele rahaturule.
Suurim oht BP-le ei peitu naftareostuses
•• Kõige suurema võimaliku kahju BP-le aga ei pruugi kaasa tuua naftareostus – kahju saanud osariikide majandus sõltub ju suuresti naftast.
•• Firma tulevik USA-s satuks aga tõsisesse ohtu, kui osutuks tõeks kuuldused, et BP tegi lobitööd Lockerbie pommipanija Abdelbaset al-Megrahi ennetähtaegseks vabastamiseks – eesmärgiga saada Liibüalt naftapuurimislitsents. Ettevõte eitab süüdistust, kuid vabariiklasest kongresmen John Culberson sõnab BBC-le antud intervjuus: „Jumal hoidku – ma ei suuda uskuda, et see tõele vastab, aga kui nad tõesti aitasid sellel närukaelal vabaks saada, siis ma lihtsalt ei näe võimalust, kuidas nad sellest võiksid üle saada.”
