Brändilooja Lauri Liiv treib firmadele kultuurilooga seotud kaubamärke

Lauri Liivi tehtud kaubamärgid hakkavad ehtima mitmeid uudistooteid.

Mehel on praegu loomisel mitu uut kaubamärki ? Klaabu, Koit ja Hämarik jm. Kaubamärgi elustamine käib näiliselt lihtsalt. Nagu ikka, saab kõik alguse ideest. ?Õigusteaduse bakalaureusetööd kirjutasin kaubamärgi teemadel ja avastasin, et mitmed olulised eesti kultuurilooga seonduvad sümbolid-tegelaskujud võiksid esindada erinevaid tooteid, aga ka teenuseid,? selgitab Liiv idee tagamaid. Olukord sai parandatud kaubamärke registreerides ja koostöös kunstnikega neile kontseptsioone luues. Idee autori sõnul pole kaugeltki tegemist uhiuue ideega, maailmas on brändimäned?eride poolt ettevõtetele lisaväärtuse loomine levinud nähtus.

25-aastase brändielustaja ühe põnevaima projekti vilja ? Klaabu-nimelisi kanamune ? on koostöös OÜ Linnu Taluga müügile oodata juba sel nädalal. Poodidesse müügile tulevaid munakarpe ehib Klaabu ja tema sõprade pilt, lisatud on õpetus, kuidas huvilised ostetud munadest soovi korral ise Klaabusid saaks meisterdada. Pärines ju nostalgiat tekitav multifilmitegelane Klaabugi kanamunast. Kaubamärgi loomine ja promotsioon rohkete eristusvõimaluste leidmises seisnebki.

Mõttest teostuseni

Tulu saab kaubamärgiomanik vastavalt selle kaubamärgiga toote või teenuse läbimüügile. Maailmapraktikas on litsentsitasu (royalty) keskmiselt viis kuni kümme protsenti käibest. Lisaks kaubamärgi rentimisele on Lauri Liivi firma HIPHOP-i kohustus ka turule toodud toote müügi edendamises igati toeks olla.

?Kanamunadele lisaks oleme koostöös Klaabu autori Avo Paistikuga valmistanud lõbusa kogupere-lauamängu,? selgitab Liiv. ?Reis ümber maailma? tüüpi täringumäng peaks Eestis müügile saabuma paari kuu jooksul. Lisaks on plaanis laiendada Klaabu brändi ka lasterõivaste turule.

Klaabu kanamunade projekti teine osapool, Linnu talu juhataja Jarno Hermet samas Linnu Talu munade hüppeliselt kasvavat müügiedu ei usu. ?Loota siiski tahaks,? jääb Hermet vargsi optimistlikuks.

Liiv toob välja eduloo muumitrollidest, kes brändina täiesti iseseisvat elu elavad, ja peab võimalikuks ka Klaabu sŠanssi pürgida rahvusvahelisele turule.

Lisaks näeb Liiv brändivõimalusi ka eesti mütoloogiast. Näiteks armastajapaar Koit ja Hämarik võiks tema hinnangul Eestis kaubamärkidena müüa heledat ja tumedat rummi.

Liiviga seotud ettevõtte vahendusel on Soomes arendamisel Marsalkka Mannerheimi nime kandev alkoholi tootesari. Marsalkka Mannerheimi kaubamärk on lisaks Eestile registreeritud ka Soomes, Venemaal ja Rootsis.

Marssal Mannerheim on tunnistatud Soomes läbi aegade kõige lugupeetumaks ja populaarsemaks inimeseks. ?Autoriteetsete ja ajaloos tähtsate inimeste auks kvaliteetsete toodete valmistamine on meile suur väljakutse,? arvab Liiv.

Juristiharidusega Lauri Liiv ei salga, et kaubamärkide arendamisel on seaduste tundmisest palju kasu. Näitena räägib ta loo HIPHOP-ile registreeritud kaubamärgist Mamma Mia, mille pärast on nüüd Uvic AS-iga kohtutee jalge alla võetud. Tüliõunaks said 2005. aastal edukaimaks lihatooteks tunnistatud samanimelised pelmeenid, mida AS Uvic on Liivi sõnul kasutama hakanud kaubamärgiomaniku loata.

Kaubamärgiseaduse nüansid

?? Olenevalt klasside arvust tuleb kaubamärgi taotlejal siseriikliku kaubamärgitaotluse eest Eestis maksta 2200?33 000 krooni.

?? Kaubamärgi taotleja peab arvestama ka võimalusega, et tema kaubamärgitaotlus jääb osaliselt või täielikult rahuldamata ning menetlusperiood vastuse saamiseks võib olla erinev, Eesti praktikas umbes üks aasta.

?? Mida rohkem klasse kaubamärgi alla koondada soovitakse, seda kallimaks kujuneb taotluse kogumaksumus.