Oktoobri alguses lõppes üheksas ja algse plaani kohaselt viimane läbirääkimiste ring ÜK ja EL-i vahel, kuid selle järel leppisid ÜK peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni President Ursula von der Leyen sellegipoolest kokku läbirääkimiste jätkamise, sest lahendusteni pole veel jõutud. Johnson on varasemalt seadnud 15. oktoobri läbirääkimistes lõpplahenduseni jõudmise tähtajaks, samuti toimub 15-16. oktoobril Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumine, kus liidu valitsusjuhid arutavad läbirääkimiste seisu ning ettevalmistusi kõigiks 1. jaanuari 2021 järgseteks stsenaariumiteks.

Kuivõrd läbirääkimiste protsess on endiselt konarlik ning käegakatsutavate lahendusteni pole jõutud, peetakse tõenäoliseks, et käesoleva aasta lõpus kokkuleppe mitte saavutamise korral jätkub töö Brexitiga ka 2021. aastal. Johnson on korduvalt väljendanud, et ta ei soovi üleminekuperioodi pikendamist ning seaduslik alus ÜK poolt selle nõudmiseks möödus käesoleva aasta juunikuu lõpuga. Samas oleks lahendamata olukorras üleminekuperioodi lõpetamisel oluline negatiivne mõju ÜK majanduslikule seisundile, mistõttu ei ole meelemuutus võimatu ning ka EL võib pikendamise palvele oma nõusoleku anda.

Olulised lahkhelid on endiselt riigiabi, ühtse turu ja sellel võrdselt konkureerimise reeglite üle, samuti tekitab probleeme kalandus, eelkõige millistel EL kaluritel on kus piirkondades õigus milliseid kalu püüda. Ka Šotimaa ei ole rahul sellega, kuidas Johnson Brexiti-protsessi juhib ning sisepoliitikas süvenevad lahkhelid. Vaidlusi on tekitanud Johnsoni keeldumine Šotimaa palvest koroonapandeemia tõttu üleminekuperioodi pikendamiseks, samuti ÜK poolt planeeritav ühtse turu eelnõu (Internal Market bill), mille ÜK plaanib vastu võtta, kuid mille vastu Šoti parlament oktoobrikuus hääletas. Kuna Westminster on ÜK konstitutsiooniliste reeglitega vastuolus väljendanud plaani sellegipoolest eelnõuga edasi liikuda, on Šoti võimud lubanud sellisel juhul ÜK valitsuse kohtusse anda. Ametlikku menetlust on juba alustanud ka EL.

Eelnõud peetakse vastuolus olevaks nii rahvusvahelise õiguse, kui ÜK võimude detsentraliseerimise põhimõttega, mitmes küsimuses läheb see lisaks vastuollu eelmisel aastal poolte vahel sõlmitud lahkumisleppega (Withdrawal Agreement). Eelnõu sätestab reeglid ÜK siseturu toimimise kohta, ehk kaubandusreeglid Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa vahel alates jaanaurist. Selle peamised punktid sätestavad, et ei kehtestata eraldi kontrolle Põhja-Iirimaalt mujale Suurbritanniasse liikuvatele kaupadele, ÜK ministritele antakse õigused muuta või rakendamata jätta selliseid kaupade liikumisele kohalduvaid reegleid, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist, kui ÜK ja EL ei jõua kaubandusleppe osas kokkuleppele, ning ÜK-l on õigus välistada varasemate kokkulepetega võetud riigiabi kohustusi. Eelnõu sätestab selgesõnaliselt, et sellised õigused kohalduvad ka juhul, kui need on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Isegi kui kokkulepped suudetakse sel nädalal saavutada, tähendaks see ÜK seadusandjale ja ametiasutustele hulgaliselt tööd, et enne uue aasta algust võtta vastu kõik vajalikud seadused ning koostada juhendmaterjalid eraisikutele ja ettevõtjatele ÜK-s ja mujal. Eelkõige aga just ettevõtjad on olukorras, kus neil pole enam aega oodata võimalikke lahendusi, vaid oma äritegevuse järjepidevuse huvides on vaja juba praegu teha ümberkorraldusi, et jaanuaris oma tegevust jätkata mistahes Brexiti lahenduse korral.