Kuigi tulevik on ebaselge, ei jäta näiteks Põhja-Inglismaa sadamalinnas juurviljakasvataja Huy Poskitt midagi juhuse hooleks. Paari nädala eest installeeris ta porgandisorteerimise masinad, kus pildidetektori abil eraldatakse head porgandid viletsatest. Nüüd saavad Šveitsis toodetud masinate abil tunnis sorteeritud 140 000 porgandit. 2,3 miljonit naela maksma läinud masinaid jälgib vaid kuus töötajat. Kui vanasti sorteeriti porgandeid käsitsi, oli selleks tarvis 30 töötajat.

„Nüüd kui me oleme valinud brexiti, kus me leiame tööjõu,“ küsis Poskitt, kes loodab investeeringu tasa teenida viie aastaga. „See on tohutu probleem.“

Brexit kiirendab põllumajanduse automatiseerimist ja farmitehnoloogia uuendamist, ütles Lincolnshire'i ülikooli toidutehnoloogia professor Simon Pearson.

Kui hooajalisi töölisi mitte arvestada, siis ELis sündinud töötajad moodustasid 65% Suurbritannia mittesündinud põllumajandussektori tööjõust. Nii oli 2014. aastal.

Poskitti farmist veavad veokid aastas välja 70 000 tonni porgandeid. Lisaks kasvatakse pastinaaki, kõrvitsaid ja muid kultuure. Tema farmi aastakäive on 46 miljonit dollarit. Viimasel ajal on müügikasv peatunud. Enam kui kolmveerand farmi 250 töötajast on välistööjõud, kellest enamuses pärit Ida-Euroopa maadest nagu Poola, Läti ja Leedu.

Leedu linnakesest Silutest kaheksa aastat tagasi Goole'sse tulnud Aiste Likociute on nüüd 32-aastane hooajaline töötaja, kes tegeleb adminisratiivtööga, kuid ta on mures tuleviku pärast.

„Me ei tea, mis meist saab,“ ütles ta. „Ma ostsin siia maja. Mulle meeldib see mida ma teen.“