Brexit- hirmutav töökohtade kadumine, aga ka ootamatud positiivsed nurgad
Ühel hiljutisel Deloitte’i kliendiüritusel sõnas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman van Rompuy, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on justkui poliitiline amputeerimine, viidates sarnasusele abinõuga, mida meditsiinis kasutatakse haiguse leviku ennetamiseks. Nagu Brexit näitab, pole poliitilise amputeerimise jaoks selget põhjust või eesmärki vaja. On üsna lihtne tekitada ühiskonnas hüpohondria ja jätta pärast operatsioonisaalis valitseva segaduse koristamine erasektori hoolde.
Brexitiga kaasnenud ebakindluse viimasel kolmel aastal pole midagi konkreetset õigupoolest juhtunud. Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi ärikogukonna jaoks on Brexit sellegipoolest väga kurb sündmus, sest ebakindlus on äritegevuse edendamisel üks hullemaid vaenlasi. Ja ebakindel aeg jookseb muudkui edasi.
Ebakindluse jätkudes peaksid kõik rahvusvahelisi ärisuhteid omavad Eesti ettevõtted pöörama hoolikat tähelepanu Brexitiga seotud uudistele, et olla valmis muutusteks. Kuna majanduses on suurus oluline, kaotavad nii Euroopa Liit kui ka Ühendkuningriik üleilmses majanduses oma praeguse positsiooni. Brexitit tuleks vaadata teiste tähtsate maailmas toimuvate protsesside kontekstis, mis võivad üleilmset majandust negatiivselt mõjutada. Rahvusvaheline Valuutafond on alandanud oma lähiaastate üleilmset SKP prognoosi. SKP kasvu mõjutavad lähiaastail arengumaad. Need on faktid, mille mõju me taamal juba näeme.
Paljusid Brexiti tagajärgi on võimatu prognoosida seni, kuni teame Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud kokkuleppe üksikasju. Ettevõtted peaksid aga juba praegu koondama oma tähelepanu maksudele ja aktsiisidele ning jätkama oma äriplaanide osas riskihinnangute koostamist, sest Brexit toob nendes valdkondades kindlasti kaasa muutusi. Eesti Ettevõtted võivad vajada nii Eestis kui Suurbritannias rahandusvaldkonna esindajaid, et jätkata tegutsemist nõuetekohaselt.
Brexiti üks väga realistlikest mõjudest võib olla töökohtade kaotus. Ehkki Brexit pole veel jõustunud ja järgmiseks tähtajaks on määratud 31. jaanuar 2020, on juba praeguseks kaotatud 7000 töökohta. Seda põhjusel, et paljud ettevõtted viivad oma peakorteri või tegevuse Suurbritanniast välja, selgus Belgias asuva Lauveni ülikooli 2019. aastal koostatud aruandest. Töökohtade kaotuse prognoos on aga veelgi hirmutavam - isegi pehme lahkumise korral kaotab Ühendkuningriigis töö 140 000 inimest ja teistes ELi riikides 284 000 inimest.
Suurbritannia on Eesti jaoks oluline ekspordipartner ja jääb tähtsaks kaubanduspartneriks ka edaspidi, sest maailmamajanduses on riigil ka tulevikus suur roll. Kauplemisse Ühendkuningriigiga võidakse pärast Brexitit hakata suhtuma kui kauplemisse kolmanda maailma riikidega ning kehtima võivad hakata tollimaksud ja -tariifid. Mõni Euroopa Liidus kehtiv litsents ei pruugi enam kehtida Ühendkuningriigis teostatavate tehingute puhul või siis ei pruugi Ühendkuningriigis väljastatud litsentsid olla kehtivad tehingute teostamiseks teistes ELi riikides.
Arvatavasti on sellel mõju ka Eesti majandusele ja seda nii kaubandusvoo vähenemise kui ka protsesside järellainetuse ja SKP kasvu vähendamise tõttu teistes ELi riikides. Muud mõjud - reisimise lihtsus, mobiilirändlus, isikuandmete hoiustamine jne - mõjutavad tõsiselt kõiki sektoreid mõlemal pool piiri.
Raske on prognoosida, millal tegelik lahkumine toimub - on tõenäoline, et viivitusi ja üleminekuperioode tuleb veel. Isegi kui jõutakse kokkuleppele, on ikkagi vaja jõustada asjakohased õigusaktid, et reguleerida protsessi konkreetseid aspekte. On selge, et leppeta lahkumine või väga pikk üleminekuperiood oleks mõlemad halvad stsenaariumid, mille puhul kaotavad kõik osapooled. Loodetavasti nii siiski ei lähe ja oleme peagi tunnistajaks ühiselt kokku lepitud plaanile.
Brexitiga seonduval on aga ka mõned ootamatud positiivsed aspektid. Ülejäänud 27 ELi riiki pole olnud kunagi nii ühtsed kui nad on praegu. Brexit on loonud ühtekuuluvustunde ja viimased kolm aastat tõestanud, et Euroopa Liit suudab hästi toimida ka ilma Ühendkuningriigita. 2016. aastal, vahetult pärast Brexiti referendumijärgset šokki, küsisid paljud, kes on järgmine. Täna saame öelda, et lähitulevikus järgmist ei ole, sest Brexiti kogemus on selge hoiatus teistele, et nad sellele teele ei asuks.
