Brexit - pooled kaubanduslepped veel üle võtmata, aega neli kuud. Kas see tähendabki leppeta lahkumist?

 (4)
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne.Foto: Andres Putting

Sel nädalal sai läbi tähtaeg, milleni sai Ühendkuningriik taotleda üleminekuaja pikendamist. ÜK pikendamist ei palunud, mis tähendab, et üleminekuaeg lõpeb tänavu aasta lõpus ning järgmise aasta jaanuarist Suurbritannia enam Euroopa Liidus ei ole, kirjutab Eversheds Sutherland Ots&Co partner Risto Rüütel.

Sama kuupäev on oluline ka töötajate seisukohast. 30.juunil sai läbi tähtaeg, milleni said Suurbritannias elavad Euroopa Liidu kodanikud ennast registreerida seal juba elavana („settled status"). Kuni ÜK on Euroopa Liidus (st selle aasta lõpuni), kehtib küll vaba liikumine, kuid sealt alates võib juba piiril tekkida probleeme neil ÜK elanikel, kes õigeaegselt ei registreerunud. Kuigi tööandjatele ei teki otseselt täiendavaid kohustusi olemasolevate töötajatega seoses, siis nt töötaja piiril kinni jäämine võib siiski tööd häirida ja sellega peaks arvestama.

Kaubanduslepe peab Euroopa Liidu hinnangul olema kokku lepitud 4 kuu pärast (hiljemalt oktoobris), et arvestada ka ülevaatuse ja ratifitseerimisega liikmesriikides ning Briti ja Euroopa parlamentides. ÜK valitsus soovib läbirääkimised lõpetada juba 2 kuu pärast. Arvestades aga läbirääkimiste aeglast edenemist ning endiselt laual olevaid suuri erimeelsusi ei tundu praeguses olukorras võimalik, et saavutatakse ülevaatlik ja kõikehõlmav kokkulepe. Kui nelja kuu pärast ei ole kaubandusleppega juba kuhugi jõutud, on tõenäoline, et tulebki leppeta Brexit.

Ühendkuningriik on Euroopa Liidu ligi 40-st kaubandusleppest praeguseks suutnud üle võtta ligikaudu 20, mis on küll hea tulemus, kuid ülejäänute seis ei ole praegu veel kuigi kindel, eriti probleemsed on USA ja Jaapan. Seega kõik ÜK peakontoriga või selle riigi kaudu tegutsevad ühingud, kelle turg on rahvusvaheline, peavad arvestama enda sihtturgudega seotud regulatsiooniga. Kui kaubanduslepet ei tule, kehtivad WTO reeglid, mis tähendab muuhulgas täielikke tolliprotseduure ja kohalduvaid tariife.

UK Withdrawal Ageementis (lahkumisleppes) otsustati, et kogu Euroopa Liidu õigus, mis kehtib lahkumise hetkel, jääb Ühendkuningriidis kehtima. Alates Euroopa Liidust lahkumisest aga võib tekkida õigussüsteemide kaugenemine teineteisest, kui ÜK ei soovi konkreetsetes valdkondades jääda seotuks EL õigusega ning neid siseriiklikult edaspidi teisiti reguleerib.

Läbirääkimiste tulemustel on oluline mõju ka andmekaitsele - kui ÜK-st saab kolmas riik, kelle andmekaitseseadusi EL ei tunnusta, siis peavad andmeid UKsse saatvad riigid hoolega läbi mõtlema, kuidas andmeid kaitsta ning EL-i andmekaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi täita.