Lühiajaliselt võib ka Hiina kehvas seisus majandus saada euroliidu kaosest tuleneva löögi. Tegemist on ikkagi riigi suuruselt teise majanduspartneriga. Väiksem ja vähem stabiilsem Euroopa turg ja rahahädas tarbijad ei ole Hiina eksportijatele hea uudis. Pikas perspektiivis on Brexit aga igati Hiina majanduslikes ja poliitilistes huvides.

Isegi ühinenud Euroopal, mil on koormaks võlad, kõrged hinnad, bürokraatia ja, mõnel juhul, kaheldav konkurentsivõime, on olnud keeruline Hiinaga sammu pidada. Nüüd, purunenuna, on Euroopa Liit Hiina mõjuvõimu kasvamise vastu veelgi võimetum.

Meenutame, miks Euroopa Liit üldse loodi. Pooldajad armastavad rõhutada Euroopa Liidu missiooni, milleks on rahu ja demokraatia edendamine. Praktilise poole pealt oli ühinemise peamine eesmärk suurendada piirkonna haaret globaalses majanduselus. Euroopa riigid mõistsid, et nad on palju tugevamad, kui nad loovad ühisturu, mil on ühised institutsioonid ja isegi oma raha. Euroopa lootis areneda üksikutest rikastest kuid riiakatest riikidest ühiseks ülisuureks majandusplokiks, mis oleks samal tasemel USA ja viimasel ajal ka Hiinaga.

Reaalsus on aga see, et Euroopa ei ole seda ideaali suutnud saavutada ja on selle nimel kannatanud. Pidev natsionalism on korduvalt limiteerinud võimalusi moodustada ühine rusikas nii kaubanduses kui geopoliitilistes küsimustes.

Kõige enam tuleb euroliidu saamatus välja just suhetes Hiinaga. Euroopa Liit peaks tervikuna teoorias omama piisavalt võimu, et survestada Pekingit oma turge avama ja mängima kaubandes ausat mängu. Selle asemel võitlevad Euroopa riigid omavahel Hiina investeeringute ja soosingu pärast.

Kohe pärast seda, kui eelmisel aastal käis Hiina presidendi Xi Jinpingiga mehkeldamas David Cameron, ilmus Pakingisse kantsler Angela Merkel. Temagi oli äritehingute jahil. Saksamaa jaoks. Nüüd, kui Euroopa suuruselt teine turg on liidust lahkumas, on Hiina survestamine muutunud eriti keeruliseks.

Euroopa ettevõtetel oleks kindlasti parem seis, kui Euroopa Liit oleks suutnud kokku leppida ühises poliitikas Hiina suhtes. Samal ajal kui Hiina ettevõtted on Euroopas käimas meeletul osturallil, ütles Merkel Pekingis, et välisfirmad peaksid Hiinas saama samasuguse kohtlemise osaliseks nagu kohalikud tegijad. Kui ta oleks seda teinud koos Cameroni ja teiste Euroopa liidritega, oleks eduvõimalused olnud palju suuremad. Sõnumit oleks ehk kuulda võetud.

Selle asemel takistab Euroopa ühisturg enda ettevõtetel olema globaalselt konkurentsivõimelisemad. Euroopa ettevõtted - suurtest pankadest tehnoloogiavaldkonna idufirmadeni - oleksid palju paremas positsioonis võitlemaks Hiinast kerkivate tšempionitega, kui vaid oleks ühine hääl.

Ka poliitiliselt tähendab Brexit Hiinale vaid plusspunkte.

Valides brexiti demonstreerisid briti valijad paraku lühinägelikkust selles osas, kuidas maailm pidevalt muutub ja nad ei mõistnud, kui keeruline on ükskõik millisel riigil, mil on globaalsed ambitsioonid, olla võitluses üksinda. Brexitiga ei kaota Euroopa ja Suurbritannia mitte üksnes partnerit, nad kaotavad parima võimaluse jääda muutunud maailmas oluliseks tegijaks.