Suuurbritannias erastamisega tegeleva Rahvusvahelise Erastamisameti juht Hugh Burns viibis teisipäeval ja kolmapäeval Tallinnas korraldatud erastamiskonverentsil. Suurbritannia oli üks esimesi erastajaid maailmas, alustades riigisektori osa vähendamist juba Margaret Thatcheri parempoolse valitsuse ajal 1979. aastal.
Aastaks 1995 oli sisemajanduse koguprodukti riigisektori osa vähendatud 11 protsendilt kahele protsendile. Erakätesse oli müüdud vesivarustus, gaasi- ja elektritootmine ning telekommunikatsioonid. Erinevalt Eestist, kus privatiseerimise peaülesandeks on postsotsialistliku riigi majandus korralikult tööle panna, keskendus Inglismaa erastamine suures osas ka riigieelarve täitmisele. Ajavahemikus 1979-1995 sai brittide eelarve erastamisest otsest tulu 90 miljardi dollari ulatuses.
Riigi erastamisprogrammide koordineerimise eest vastutab Inglismaal rahandusministeeriumi funktsioone täitev Kuninglik Riigivaraamet (HM Treasury), mis ühtlasi haldab ja müüb jääkvarasid. Kohalikust erastamistempost rääkides märkis Burns, et erastamise kiirus Eestis moodustab tema meelest kolmandiku sellest ajast, mis oleks kulunud enamike ettevõtete privatiseerimisele teistes riikides.
Elekter ja gaas odavamaks, vesi kallimaks
Burnsi sõnul ei ole võimalik paika panna täpset piiri, kui suurel määral saab Eesti infrastruktuuri erastamisel kasutada Inglismaa kogemust. "Inglismaa on teiste riikidega võrreldes erastamisega kaugemale jõudnud, kuid samas on ta saareriik, kus kehtivad osaliselt hoopis teised tingimused. Põhiliselt on just normaalselt funktsioneerival õigussüsteemil põhinev regulatsioon see oluline punkt, millest ka Eesti valitsus infrastruktuuri erastamisel mööda ei pääse. Väga tähtis on pärast erastamist tagada antud tööstusharu finantseerimine, luua võistlusmoment tootjaile, äratada tarbijas huvi ettevõtte vastu ning edendada uuringuid ja firma arengut," selgitas ta. "Mitmetes maades on samasugustes situatsioonides väga tähtis olnud avatud majandussüsteem välisinvesteeringute ligitõmbamiseks."
Burnsi sõnul saab konkreetse juriidilise raamistiku ja laitmatult töötava õigussüsteemi koostööga tagada mistahes monopoli normaalse funktsioneerimise erakätes. "Igal juhul on infrastruktuuri erastamine keerukas protsess, mida ei saa mingil juhul läbi viia kiirustades."
Näiteks langesid pärast elektri- ja gaasimajanduse erastamist Inglismaal gaasihinnad kakskümmend protsenti, elektrihinnad aga seitse protsenti, kuna hindade alandamine oli üks põhipunkte, mis erastamisel eesmärgiks seati. Siiski mõningates suuri investeeringuid nõudvates valdkondades nagu näiteks veemajandus, hinnad pärast erastamist mõnevõrra tõusid.
Ka Inglismaa raudtee erastamine kujunes problemaatiliseks suure subsideerimisvajaduse tõttu, kus operaatorfirmade pakkumised põhinesid mitte liinidel töötamise ulatusel, vaid sellel kui suures ulatuses keegi riiklikke subsiidiumeid vajab. Praegu on riik Burnsi sõnul hakanud kasutama kontsessiooni, et raudteel ka lähitulevikus kummitav subsideerimisprobleem ületada.
Põhjus, miks Inglismaal eriti palju väikeinvestoreid infrastruktuuri erastamisse ei kaasatud, oli Burnsi hinnangul ettevõtete mastaapsus. "Firmad olid suured ja seetõttu ei olnud võimalik kaasata üksikuid erainvestoreid. Samas on ettevõtete töötajatele aktsiate ostmisel loodud eelisolukordi, kus nende jaoks on alandatud osakute hindu ja antud nn. boonusaktsiaid," rääkis Burns.
Valitsusele kuuluv nn. kuldaktsia (Golden Shares) moodustatakse juhul kui ettevõtte omanikuks on sajaprotsendiliselt riik. See annab valitsusele kindlad limiteeritud õigused, et aktsiate ainuomanik ei kontrolliks rohkem kui 50 protsenti aktsiatest. Samas ei anna see valitsusele võimalust mõjutada ettevõtte strateegiat ja arenguplaane. Kuldaktsiat kasutatakse väga limiteeritud juhtudel, siis kui tegemist on kas konkursi või rahvuslike ressurssidega.
Kriitikast ei pääse keegi
Burnsi sõnul pole erastamisprotsessid ka Inglismaal pääsenud kriitikatulest. "Kriitikat on olnud vähese konkursi üle mõnedes tööstusharudes nagu näiteks gaasitööstus. Kritiseeritud on ka riigiettevõtete direktoreid, kes on teeninud ja kelle käest on läbi käinud suuri rahasummasid, kuigi selliseid mõtteavaldusi ei saa pidada kõige ausamateks. Inimesed vaatavad oma ülemuste palku reeglina palju suurema kriitikameelega kui neile tundmatuid ettevõtteid, ja see on äratuntav näide," kõneles Burns.
Lähiminevikust pärinevaid probleeme veevarustusettevõttega Yorkshire Water põhjendas ta mulluse väga kuiva suve ja talvega. "Yorkshire Water pidi tegema väga suuri investeeringuid infrastruktuuri ja nad ei olnud ette valmistatud sellisel tasemel veevarustuseks nagu ilmastik nõudis. Praegu on kokku lepitud spetsiaalne investeerimisprogramm Yorkshire Wateriga, kus on ära määratletud edasise arengu suunad," kinnitas erastamisjuht.
URMO KOHV
