Briti uuring: Eesti lapsed – hea haridus, vilets keskkond ja kõrge riskikäitumine
Yorki ülikooli teadlased vaatlesid 43 erinevat laste heaoluga seotud indikaatorit, mis omakorda jagati 7 suuremasse kategooriasse. Näiteks laste tervise kategoorias (mis sisaldas indikaatoreid väikelaste suremusest kuni hammaste pesemise harjumusteni) oli Eesti 11. kohal. See on keskmisest kõrgem.
Eesti nõrkused tulid välja riskide ja laste käitumise kategoorias, kus jäime 25. kohale. Siin läksid arvesse lastega seotud õnnetusjuhtumid, laste suitsetamine, joomine, narkootikumide tarvitamine, varajased seksuaalsuhted jne.
Samuti 25. kohale jäi Eesti elamis- ja keskkonnatingimuste kategoorias. Näiteks kui palju lapsi elavad lekkiva katuse, hallituse, ilma vanni või dušita eluruumides, ülerahvastatus, kõrgema kuritegevuse või keskkonnaprobleemidega piirkondades.
Väga kõrge tulemuse sai Eesti aga laste hariduse kategoorias. Siin olime Belgia järel Euroopa riikidest lausa 2.kohal. Mõõdeti nii õpingute tulemusi kui osalusmäärasid.
Keskmisel või keskmisest kõrgemale tasemele jäi Eesti laste materiaalse heaolu kategoorias (14 koht) ja suhete kategoorias(12 koht). Viimane tähendab läbisaamist vanemate, klassikaaslaste ja sõpradega.
Edetabeli kokkuvõttes tuli esimeseks Holland. Järgnesid Rootsi ja Norra. Soome oli viies, Läti 27. ja Leedu 28. kohal.
Uuringu autorid rõhutavad, et tegu ei ole laste vaesuse vaid heaolu uuringuga. Samas on korrelatsioon riikide rikkuse ja laste heaolu vahel siiski üsna selge. Rikkamad riigid on eesotsas ja vaesemad tagapool. Torkavad aga silma ka mõned erandid. Näiteks on Eestist tagapool meist rikkamad Itaalia (19 kohal) ja Suurbritannia (24 kohal).
