Eesti Vedurimeeste Ametiühinguliit (EVAL) teatas täna, et nõuab viivitamatult Eesti Raudtee erastamisjärgse sotsiaalpoliitika ja tööhõive kava esitamist, kuna väidetavalt kavatseb BRS koondada kahe aasta jooksul ligi pooled raudtee-ettevõtte töötajatest ehk kuni 2000 inimest.

BRSi esindaja kinnitas ETAle, et BRS tahab olla Eesti Raudtee vastutustundlik omanik ja peab koostööd ametiühingutega väga oluliseks. Koostöövalmidust kinnitasid BRSi esindajad 14. mail sõlmitud lepinguga, mille allkirjastasid BRS, Eesti raudteelaste ametiühing ning vedurimeeste ametiühinguliit.

BRSi teatel kirjutasid lepingule toona alla BRSi juhatuse aseesimees Guido Sammelselg ja juhatuse liige Earl Currie ning raudteelaste poolt uus raudteelaste ametiühingu esimees Jolan Sevtsov ja vedurimeeste ametiühinguliidu esimees Tõnu Väät.

EVALi juhatuse esimees Tõnu Väät ütles täna ETAle, et vaatamata korduvatele pöördumistele erastamisagentuuri, teede- ja sideministri ning Eesti Raudtee nõukogu poole pole potentsiaalse erastaja poolt koostatud äriplaani lisatingimusena käsitlemist leidnud sotsiaalpoliitika plaani esitatud.

Väädi sõnul on ametühingud täielikus teadmatuses, kuna kuulduste kohaselt kavatseb BRS kahe aasta jooksul koondada 1500 kuni 2000 Eesti Raudtee töötajat. Momendil töötab ASis Eesti Raudtee 4500 inimest.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Tõnu Kõiv võttis 9. augustil toimunud BRSi esindajate, Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse ning Eesti Ametiühingute Keskliidu kohtumisel kohustuse informeerida ametiühinguid hiljemalt 15. augustiks äriplaanis käsitletud sotsiaalpoliitika ja tööhõive küsimustest, kuid seda ei ole siiani tehtud.

Väädi sõnul ei saa massilisi koondamisi lubada. "Mõistlik koosseisude korrigeerimine on arusaadav, kuid sel puhul on vaja eelneva koostööna ette valmistada sotsiaalprogramm," märkis Väät.

Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatuse eilse otsuse kohaselt tegid ametühingud erastamisagentuuri ja Eesti Raudtee juhtidele ettepaneku kohustada erastamisagentuuri ja Eesti Raudteed esitama hiljemalt 29. augustiks ametiühingutele Eesti Raudtee erastamisjärgse sotsiaalpoliitika ja tööhõive kava.

"Kui seda ei sünni, on ilmne poolte erinev seaduse tõlgendamine ja me oleme sunnitud lahendama nimetatud küsimust seaduses sätestatud korras ehk pöörduma kohtu poole," nentis Väät.