Brüssel koostab hädaplaani „karmiks“ Brexitiks
Euroopa Liit kavandab vaikselt kriisiplaani nn hard Brexitiks ehk juhuks, kui lahkumiskokkuleppeid ei suudeta sõlmida. Kava hõlmab elutähtsaid tegevusi ehk näiteks seda, kuidas hoida töös Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelist tunnelit ning finantsteenuseid.
„Hard Brexit saab olema nagu pomm, mis sind tabab,“ lausus üks vanemametnik Briti majanduslehele Financial Times. „Kui surve on nii suur, muutub kõik häguseks. Kui karm Brexit tõeks saab, siis tuleb midagi teha,“ rääkis ta.
Majandusleht kirjutab, et Euroopa Liidu tippkohtumisel tõdetakse homme, et läbirääkimised Suurbritanniaga ei edene piisavalt ning vastavatel ametkondadel tuleb kiirustada leppeta Brexitiga hakkama saamise kavaga. Seni on aga need kavad Brüsselis piirdunud nn ettevalmistusega: suurendada erasekori arusaamist õiguslikest tagajärgedest ning selgitada Brexiti järgseid Suurbritanniat puudutavaid anomaaliaid ELi seadustes.
Euroopa Komisjon ning liikmesriigid on olnud oluliselt vähem avatud plaani osas, mis juhtub Brexitile järgnevate päevade, nädalate ja kuude pärast, mil piiriülene tegevus jääb lühiajaliselt avatuks.
Ametnikud kaaluvad ka võimalust, et formaalne Suurbritannia lahkumise päev lükatakse mõne kuu võrra edasi, et ettevalmistusteks aega juurde võita.
„Euroopa Komisjon töötab peamise kondikava väljatöötamisega, et täielikku kaost vältida,“ selgitas üks diplomaat majanduslehele. „Aga nad on selles osas väga kinnised, isegi meiega,“ lisas ta.
Majandusleht kirjutab, et mitmepoolsed autonoomsed meetmed, mida EL kaalub, hõlmavad regulatiivsete lubade, näiteks lennufirmade ohutussertifikaatide säilitamist ning Briti seadustele tuginedes sõlmitud finantslepingute kehtivust.
Teised meetmed võivad lühiajaliselt hoida avatuna Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise tunneli, mis on peamine kaubatee. Üks võimalus on rakendada koondtariife hinnanguliste kaubakoguste põhjal, mitte üksikuid esemeid maksustades.
Euroopa Liidu diplomaatide arvamused lahknevad selles osas, kas need ajutised meetmed peaksid kehtima tunde, nädalaid või kuid.
Erand peaks tehtama ka Briti lennujaamadest tulevatele lendudele, kuid seda vaid baastasemel ilma kogu Euroopa Liitu hõlmava lennuõigusteta. „Tuleb mõelda sellele, mis saab Londonist Brexiti eelsel õhtul kell 11 väljuvast lennukist, mis peaks maanduma pärast keskööd Pariisis. Kas tal lubatakse maanduda,“ selgitab üks Prantsusmaa ametnik.
Osad ametnikud näevad aga ettevalmistuste avalikustamises võimsat relva, mis võib Briti peaministri Theresa May destabiliseerida ning mida seetõttu tuleks ettevaatlikult kasutada.
„Me ei saa kaost lubada. Aga sellest ei saa avalikult rääkida,“ märkis üks diplomaat majanduslehele. Kolmas diplomaat tõdes, et Euroopa Komisjon on valmistanud asjad ette nii, et me ei kukuks lahkumineku hetkel kuristikku, juhul kui kokkulepet ei suudeta sõlmida. Samas peab see varuplaan tema kinnitusel olema väga piiratud, sest vastasel juhul on see nagu ilma piirideta üleminek.
