Brüsseli süüdistused Gazpromile: kas hea või halb ajastus?
Simone Tagliapietra ning George Zachman arutlevad oma blogi sissekandes, kas tegemist on Euroopa Liidu (EL) gaasituru praeguses olukorras Gazpromi jaoks heal võ halval ajal tulnud kaasusega.
Paradoksaalselt, vaadates praegust olukorda EL-i gaasiturul, võib öelda, et kaasus tuli Vene gaasigigandi jaoks võrdlemisi heal hetkel ning seda vähemalt kahel põhjusel: nõudluse väljavaated ning hindade oodatav liikumine.
Kui vaadata EL-i gaasituru praegust olukorda, siis energeetika valdkonna analüütikud kasutavad sageli väljendeid nagu “õudusunenägu”, “katastroof” ja “katkestus”. Need väljendid iseloomustavad hästi Euroopa Liidu nõudlust gaasi järele, mis on selgelt langustrendis.
See ei ole ainult majanduslanguse tulemus, vaid siin tuleb mängu ka taastuvenergia järjest suurem osakaal, energiatõhususe suurendamine ning USA eelis naftahindade osas.
Olles ELi jaoks võtmetähtusega tarnija on Vene gaasigigant ka ise süüdi nõudluse niiöelda hävitamises Euroopas, kuna tema hinnapoliitika ei ole olnud piisavalt paindlik, et tagada oma klientidele rahvusvaheline konkurentsivõime. See, et Euroopa Liidu nõudlus gaasi järelele on 2010 ja 2014 aasta vahel vähenenud ligi 10 protsenti näitab hästi kui suure ja olulise küsimusega on tegemist.
Nõudluse vähenemine
Nõudluse vähenemine on Euroopa Liidus kaasa toonud sellele, et võim on liikunud tootjate käest tarbijate kätte. Gazpom võib kasutada võimalust ja Euroopa Komisjoni süüdistuse valguses vaadata üle oma ärimudeli Euroopa Liidus. Selle eesmärgiks oleks oma konkurentsivõime suurendamine ja koos sellega Euroopa Liidu nõudluse kindlustamine.
Võimu liikumine tootjate käest tarbijate kätte on seotud hinnaküsimusega. Paljud firmad nagu näiteks Statoil on juba kohandanud oma ärimudeli EL-i uue reaalsusega. Gazprom oleks pidanud juba Statoilist eeskuju võtma ja oma hinnapoliitikat kujundama turutingimustele vastavaks. See oleks aidanud neil kindlustada oma koht Euroopa gaasiturul. See oleks olnud ka mõistlik just viimastel kuudel, arvestades seda kui ootamatud muutused on tabanud naftahindasid.
Selles kontekstis võib öelda, et Euroopa Komisjoni kaasus tuli Gazpromi jaoks heal ajal, sest see annab neile võimaluse oma ärimudelit paremaks teha ja sellega olla pikas perspektiivis jätkusuutlikum.
Samas peab Venemaa seda kaasust puhtalt poliitiliseks ja Gazprom oma ärimudelit tõenäoliselt üle vaatama ei hakka. Eriti arvestades kui keerulised on praegu Euroopa Liidu ja Venema vahelised suhted. Seega kõige tõenäolisemalt valab antud kaasus lihtsalt niiöelda õli tulle.
Seega võib öelda, et majanduslikus mõttes annaks Euroopa Komisjoni kaasus Gazpromile suurepärase võimaluse oma ärimudel üle vaadata, kuid tõenäoliselt on poliitilised argumendid tugevamad kui majanduslikud ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhted muutuvad sellest veelgi halvemaks.
Kui Gazprom ei tee Euroopa Komisjoniga koostööd, siis sellega nad tõenäoliselt halvendavad veelgi oma positsiooni Euroopa Liidus.
