Bulgaarias äri teinud eestlased sattusid tšetšeenide ohvriks

 (67)
Bulgaarias äri teinud eestlased sattusid tšetšeenide ohvriks
Palmanova rand MallorcalAFP/Scanpix

Bulgaariasse Musta mere kaldale elutehinguid jahtima läinud eestlased sattusid sealse tšetšeeni kuritegeliku grupeeringu kavalate skeemide ohvriks.

Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale siin väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid, kirjutab Äripäev.

“Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära,” räägib üks Ozdojevi poolt Bulgaariasse meelitatud ettevõtja, kes asutas seal koos Varna tšetšeeni allilmaga seotud inimestega ühisfirmad Družba-3 ja Tšaika 2007. Kedagi ei heidutanud teadmine, et Ozdojev oli hiljuti vabanenud vangist, kuhu ta pisteti mitmeks aastaks grupiviisilise väljapressimise eest, kui üritas 1990ndate lõpus toore jõuga võtta üle ühte toidutööstust. Iga ettevaatlikuma inimese jaoks piisanuks ahvatlusest keeldumiseks lihtsast guugeldamisest ja paari 1990ndate lõpus ilmunud artikli lugemisest, kus kohtu all olnud Ozdojevit nimetati koguni Eestis tegutseva ingušši maffia juhiks.

Pärast Ozdojevi keelitusel rahapakkidega Varnasse suundumist hargnesid sündmused eestlaste jaoks valdavalt ülikiiresti. Bulgaarias asutati ettevõtted ja loetud päevad hiljem ilmusid firmade nimele erinevad maatükid, kord koos majadega, kord lihtsalt põllud. Maatükid valisid välja ja hinnad leppisid müüjatega kokku tšetšeenid, kellest said mõnel juhul eestlaste kaasosanikud Bulgaarias asutatud firmades. Eestlaste uued äripartnerid olid kohalike ajakirjanike sõnul teada-tuntud kuritegeliku jõugu liikmed. Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.

Sarnaseid lugusid võivad jutustada mitmed. Varna ümbrusse investeerima meelitatud eestlased. Üks petta saanud eestlasi aidata püüdev ja siinse allilma tegemistega kursis olev inimene lausub, et avalikult julgeb enda nöörimisest nimetatud seltskonna poolt rääkida üks inimene kümnest. Ülejäänud loodavad, et läheb veel hästi või lihtsalt kardavad. Ka tema ei taha oma nime avaldada ja soovib jääda anonüümseks.

Bulgaaria registritest ja internetist andmeid otsides ilmneb, et Ozdojevi firma on otsapidi seotud Hansapanga asutaja Andres Saame ettevõttega, mis tegeleb suurarendusega Varna lähedal Kuldsetel Liivadel. Selle projektiga oli seotud ka Sampo Panga endine juht Härmo Värk. Saame ja Värgi kaudu enese reklaamimisel Ozdojev end Äripäeva allikate kinnitusel tagasi ei hoidnud. Värk tunnistab Äripäevale, et tema on Ozdojeviga kohtunud küll. Kuuldes väidet, et mitmete eestlaste sõnul on Ozdojev inimesi meelitanud ja ka rahustanud just Värki ja Saamet kui oma partnereid mainides, hakkab Värk naerma ja ütleb, et sellise promotsiooniga ta kursis ei olnud. Ozdojev ise aga ütleb, et ta ei ole mingeid kinnisvaraprojekte eestlastele vahendanud. Andres Saamet ja Härmo Värki ta enda sõnade kohaselt ei tunne, kuigi Värk väidab vastupidist.