Bürokraadid valvavad kontorit

Ettevõtted ei pea töökeskkonna ettekirjutustest sugugi kinni.

Töökeskkond määrab kõik. Töötingimustest ei sõltu mitte ainult töötajate tervis, vaid ka töö kvaliteet. Samas ei pea sugugi kõik ettevõtted riigi ettekirjutustest kinni.

?Näiteks on meie toiduvalmistamise ruumiks värvipotte ning muid kemikaale täis töösaal,? illustreerib olukorda päevast päeva ventilatsioonita umbses ruumis töötav Kati. Ventilatsioonina toimiv aken avaneb ausõna peale ja vahel vilkuv ning ebaühtlane laevalgustus meenutab pigem diskosaali kui kontorit.

Äärmused

Mõistagi eiratakse samas ettevõttes ka kõiki riietus- ning sanitaarruume puudutavaid punkte. Eraldi paiknevatest privaatsust tagavatest töö-, pesu- ja söögiruumidest võivad töötajad vaid unistada. ?Peale selle puuduvad meil praktiliselt ka pesemisvõimalused,? on Kati saatusega leppinud. Ilmselt tundub tööandjale, et külma veega varustatud kraanist piisab.

Ettevõtteid on igasuguseid, seega ulatuvad seinast seina ka töökeskkonda puudutavad arusaamad. ?Oleme kohanud juhte, kes leiavad, et neil ei ole oma töökeskkonnaga küll mingeid probleeme, pole ka midagi parendada,? räägib Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall, kes sellise arvamusega ei nõustu. Bürootöötaja passiivne ning arvuti taga tehtav töö on juba oma sundasendi poolest tervisele kahjulik.

Kui Eestis on Tööinspektsiooni põhirõhk sisekliimaga seotud küsimustel, siis näiteks põhjanaabrid tegelevad ka psühholoogiliselt häirivate teguritega, nagu suur tööpinge või halb töökorraldus. ?Meie ressursid seda ei võimalda ja ega õigusaktid nõua ka,? ütleb Kiviall. Kõige rohkem büroodega seotud kaebusi võtab Tööinspektsioon vastu keskmisest soojemal suveajal, kui töötajad kaebavad liiga kõrge toatemperatuuri pärast. Konditsioneeridele aga ülemused raha ei kuluta.

Temperatuur peamine

?Üks olulisemaid tegureid igas büroos on siseruumide temperatuur,? räägib umbes 70 töötajaga Andmevara töökeskkonnaspetsialist, turvahalduse töötaja Juhan Laas. Peale normaalse temperatuuri peab olema ka hea valgustus. Näiteks arvutiekraanile peegelduv päikesesära on samuti kiirgusallikas, mille suhtes tuleb midagi ette võtta. ?Suvel muretsesime töökeskkonna nõukogu eestvedamisel sellistesse ruumidesse rulood,? rääkis Laas. Väljakoolitatud töökeskkonna nõukogu järgmiseks projektiks on ventilatsioonimüra vähendamine. Terviseriskide vältimiseks on kavas kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgi ka töötajate kohustuslik nägemiskontroll.

Paljudes moodsates kontorites, kus töötingimused on ?viimase peal?, ei puutugi töökeskkonna nõukogu kokku tõsiste probleemidega. Tööohutust tuletatakse meelde siis, kui firmasse tuleb uus töötaja ning teda tuleb enne tööle asumist töötervishoiualaselt juhendada.

Kommentaar

Hede Kerstin Luik, Statoili turundusjuht:

?? ?Eesti Statoil järgib kõiki töökeskkonna alaseid nõudeid ja meil ei ole plaanis mitte midagi muuta.?

Mait Rahi, ML Arvutid tegevjuht:

?? ?Põhimõtteliselt on meil kõik korras, sest paar aastat tagasi tehtud töökeskkonna kontrolli ettekirjutused on tänaseks täidetud. Kontori poole peal arendus siiski jätkub: vanad monitorid oleme LCD-dega asendanud ning kontoritoolid liiguvad ka kõigis ettenähtud suundades.?

Anton Juurik, TNT Eesti avalike suhete juht:

?? ?Enne uutesse ruumidesse kolimist tegime töökohtade funktsionaalse analüüsi. Seda selleks, et üksteisele vajalikud inimesed võimalikult lähestikku paigutada. Lähtuvalt sellest paigutati ka valgustus ning ventilatsioon. Viimane töökeskkonnaarendusprojekt TNT-s on uued kontoritoolid. Kohe tehakse nende kasutamiseks

ka koolitus.