•• Alates 2004. aastast kehtib meil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.
•• Tavaliselt arvab ettevõtja, et rahapesu on teema, mis teda ei puuduta. Selline arvamus on paraku ekslik. Asjaolu, et ettevõtja ei tegele näiteks kuritegelikul teel soetatud varaga, ei tähenda, et tal ei lasuks rahapesu tõkestamisega seotud kohustusi. Osal ettevõtjatel on need lihtsalt suuremad kui teistel. Kui kehtiv seadus piiritleb nende suuremate kohustustega isikute ringi, siis lähitulevikus asi muutub. 2005. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu direktiivi rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta. Liikmesriigid on kohustatud jõustama direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 15. detsembriks 2007.
•• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kavandatavad uued regulatsioonid hõlmavad senisest suuremat isikute ringi ja seavad neile ka uusi kohustusi. Olulisemad neist on tehingupartneri esindaja isikusamasuse tuvastamine, ärisuhte või kestvuslepingute või teatud piirmäära ületavate sularahatehingute korral teise poole kasusaavate omanike kindlakstegemine, samuti teatud piirmäära ületavate sularahatehingute korral välisriigi riikliku taustaga isikute väljaselgitamine. Praegu on eelnõu koostamine veel algusjärgus ning konkreetne tekst alles sündimas, kuid üks on selge – ettevõtjate kohustused kasvavad.
