“Kontorisse uut printerit/koopiamasinat või siis “kõik ühes” ehk multifunktsionaalset seadet soetama hakates võib küll tunduda, et suur, võimas multifunktsionaalne seade on kallis,” möönab Margus Vaino, kes juhatab Konica Minolta Baltia Eesti filiaali. “Kuid mida ei taheta arvutada, on see, kui kalliks on läinud asutusele väikeste vanade printerite hooldus, kulumaterjalid…”

“Teadlik klient, olgu tegemist eraisiku või firmaga, mõtleb praegu pigem väärtusele kui hinnale,” nendib Overall Eesti müügikonsultant Lennart Luhtaru oma kogemustest. “Näiteks turvalisusega seotud aspektid muutuvad aina olulisemaks ja mängivad tihtipeale suuremat rolli kui lihtsalt hind.”

“Paljud ettevõtted jälgivad vaid kontoritehnika maksumuse rida,” mäletab oma MarkIT.ee müügimehe ajast Ken Kaljas. “Tegelikkuses tuleks näpuga järge ajada hoopis kasutusjuhendites. Masina maksumus on paljuski kinni just maksimaalses koormuses, mida välja vedada. Vähem investeerides on tulemuseks kontoritehnika, mille töökoormus on madal.”

“Seadet muretsedes peab kindlasti arvestama väljatrükkide arvu,” rõhutab Vaino. “See ongi uut seadet valides kõige alus. Kui seadme soovituslik koormus on 5000 A4-lehte, kuid reaalselt hakatakse sellega printima 10 000 A4-lehte kuus, siis on tehtud vale valik. Ülekoormatud seade hakkab paberit kinni jätma ja seda hakkavad kimbutama ka muud hädad.”

Igale masinale on ette kirjutatud maksimaalne perioodikoormus. “Kui seda eiratakse, ongi tulemuseks lagunevad aparaadid ja pahased kliendid,” hoiatab Kaljas. “Eriti tasub seda soovitust järgida erivajadustega ettevõtetel, kes peavad arvestama just tipphooajalisi sündmusi, mille puhul koormused on kõige suuremad.” Luhtaru sõnul aitab seadme soovituslik kuukoormus kindlasti väljastusseadme klassi valida, kuid sama tähtis on kontorile või tööprotsessile vajalike funktsioonide olemasolu.

Turvalisusse investeeritakse

“Kui mingi funktsioon on kliendile väga oluline, ei pööra ta enam nii palju tähelepanu kuukoormusele, vaid valib tihti kallima, kuid selle võrra ka väärtuslikuma seadme,” möönab Luhtaru. “Päris paljudele ettevõtetele (nt finants-, turva ja kindlustusasutused) on osutunud seadme ostmisel koormusest ja kiirusest palju tähtsamaks seadme krüptimis- ja turbevõimalused.

Overall on arendanud Canoni seadmetele hea kasutuse Eesti ID-kaardile. “Sarnaselt ID-kaardiga saab tuvastamisel kasutada asutuse uksekaarte, elektroonilisi töötõendeid vms. Sõrmejäljelugejad on samuti üks tuvastusmeetod, kuid see ei ole väga levinud,” märgib ta. “Seadme standardvarustuses olevaid kasutajakoode oleme viimasel ajal pigem kasutanud varuvariandina, kui kasutaja unustab koju oma ID-kaardi, uksekaardi või streigib nt sõrmejäljelugeja.”

“Enne ostmist tuleb aeg maha võtta,” sõnastab Kaljas loo moraali. “Väike otsing internetist või konsultatsioon salongis teenindajaga tagavad muretuma ja rahulikuma kontorielu!”