“Pole ühtegi hanget, mida poleks vaidlustatud,” ütles riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. Tema hinnangul on vedajate kaebused olnud põhjendatud, sest maavalitsused seavad riigihanke ostjana kummalisi tingimusi, mida pole võimalik täita. Ta tõi näiteks Pärnumaa, kus kõigilt pakkujailt nõuti pesula olemasolu lõpp-peatustes, ja Ida-Virumaa, kus vedajad pidid korraldama sõidukite garažeerimise liini alguses ja lõpus. “Ei ole need vedajad midagi nii pahatahtlikud, kui maavalitsuste ametnikud näidata püüavad, ” lausus Sarv.

Sarve nõunik Peeter Milvere lisas, et tegu on vedajate sooviga turgu ümber jagada, mida maavalitsused sageli ei aktsepteeri. Siis tehaksegi tingimused sellised, et need sobivad paremini mõnele konkreetsele vedajale, ütles ta, lisades, et sageli tahetakse konkursi kaudu pikendada lihtsalt lepingut praeguse bussifirmaga.

ATKO Grupp, mille rohkem kui 200 bussi vuravad enamiku Eesti maakondade teedel, on vaidlustanud ühistranspordi riigihanked Lääne-, Pärnu-, Ida-Viru ja Harju maakonnas. Kontserni nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles, et ei saa leppida olukorraga, kus maavalitsused teevad avaliku bussiliini riigihanke kvalifikatsioonitingimusi koostades sisuliselt suunatud pakkumisi kindlatele firmadele. Näiteks nõuab Lääne maavalitsus töölepingu seadust rikkudes, et sealsete bussijuhtidega oleks sõlmitud eellepingud. “Võimatu on leida 32 juhti, kes oleks valmis meiega lepingu sõlmima veel enne, kui konkursi tulemused selgunud,” rääkis ta.

Sarapuu tõdes, et ajutiste lepingutega ei saa kuigi kaua jätkata, sest firmadel pole võimalik sellises olukorras investeerida sõidukipargi uuendamisse. Vaja oleks lepinguid 7–10 aasta peale.