„Minu ambitsioon on osaleda ja võita uute diiselrongide opereerimise hange ning arendada Eestis rongi- ja bussiliiklust ühtses tervikus,” ütles bussifirmade Lux Express ja Sebe omanik Hugo Osula. „Sebe on praeguseks välja arendanud Eesti-sisese rongiliikluse tervikkontseptsiooni, ettevõttes on loodud kõik tehnilised eeldused selle realiseerimiseks, nüüd ootame riigihanget.”

Osula plaanid tuliuute Stadleri rongidega ei piirdu Eesti-siseste sõitudega, vaid ulatuvad rahvusvaheliste liinide avamiseni. Seni Eesti suurim rahvusvaheliste bussiliinide operaator tahab juba 2015. aastal Lux Expressi rongi käima panna Peterburi ja Tallinna vahele.

Kuna Elektriraudtee siserongiliikluseks ostetud veerem ei sobi Venemaa oludega, kavatseb Osula Šveitsist tellida kaks reisirongi, mida ka Venemaa raudteevõimud nõustuvad oma rööbastele lubama. „Stadleri tehas lubas omalt poolt garanteerida, et nende rongid lubatakse Venemaale sõitma,” mainis Osula.

Kui Peterburi vahet hakkab oodatavalt 4,5-tunnise sõiduajaga kurseerima Lux Expressi nime kandev rong, siis koduturu Stadleritele paneb Osula hoopis uue nime.

Liine doteeritakse

„Eesti-sisesed rongiliinid on doteeritavad ja siin määrab väga palju riik, mis mahus ja kvaliteedis teenust pakkuda saab,” selgitas Osula. „Iga erinev toode peab kandma erinevat kaubamärki.”

Osula tegi panuse Stadleri rongidele pärast seda, kui tehas võitis Elektriraudtee konkursi. „Ma usun, et Elektriraudtee rõõmustab ka meie rongide hooldamise üle,” lisas Osula.

Lux Expressi plaanide õnnestudes haaraks Osula järgneva paari aasta jooksul enda kätte äri, mille nimel Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuli on aastaid kõvasti vaeva näinud.

Kuigi Edelaraudteel kehtib reisijateveo leping riigiga 2014. aasta lõpuni, saavad õnnepäevad nüüd läbi, kui üha kasvavat reisivedude dotatsiooni võis muretul meelel sisse kasseerida. Mullu sai Edelaraudtee reisivedude eest 12,9 miljonit eurot, tänavu prognoositavalt ulatub see summa 13,4 miljoni euroni.

„Meil on kõik vajalik reisijateveo edukaks korraldamiseks olemas – vajalikud teadmised ja oskused, infrastruktuur ning tugiteenused, mistõttu valmis reisijaid teenindama ka uute rongidega,” ütles Edelaraudtee juht Kalvi Pukka. „Oleme keskendunud praegu olemasoleva teenuse osutamisele ning tänastele reisijatele. Oleme arendanud infosüsteemi, et olla parem teenindusettevõte.”

Jäävad tühjade pihkudega

Lux Express ja Edelaraudtee võivad aga mõlemad tühjade pihkudega jääda, sest majandusminister Juhan Parts saatis uute rongide saatuse valitsuse 14. juuni kabinetiistungile otsustada.

Ministrid saavad valida kahe variandi vahel. Eestis seni tavaks kujunenud lahendus oleks uute rongide ja vanade rongiliinide andmine eraettevõttele riigihanke konkursiga. See annaks võimaluse Edelaraudteel ja Lux Expressil omavahel piigid ristata.

Teine lahendus tähendaks kõikide seniste reisirongiliinide, nii diisel- kui ka elektrirongidega sõidetavate, otsustuse korras andmine riigile kuuluvale Elektriraudteele. Sellist lahendust lubab Euroopa Liidu õigus.

„Mulle näib arukas, et vähemalt alguses opereeriks uusi ronge Elektriraudtee, et riik saaks seda tehnoloogiat tundma õppida. Hiljem võiks kaaluda konkurssi eraoperaatori leidmiseks,” lausus Parts. „Uued rongid ei vaja remonti igas Eestimaa otsas, vaid korralist hooldust. Seni kujunes see hoomamatu remondiraha dotatsioonide läbirääkimistel suureks ja kontrollimatuks kuluartikliks. Riik peaks tundma õppima, millised kulud uue tehnoloogiaga kaasnevad,” rääkis Parts.KommentaarElektriraudtee otsib rongijuhte

Norbert Kaareste
Elektriraudtee müügijuht

Uute rongide omanikuna teeb Elektriraudtee ettevalmistusi, et teenindada oma rongipargiga kogu Eesti reisirongiliiklust. Kasvava mahu juures vajab Elektriraudtee täiendavat personali ning plaanime lähiajal kuulutada välja konkursi uute rongijuhtide leidmiseks.

Rongijuhtide koolitus algab uuel aastal.

Koolituse läbivad kõik Elektriraudtee rongijuhid, omandades uute elektri- ja diiselrongide juhtimise õiguse.

Suurenenud riigitellimus võimaldab meil pakkuda Aegviidu, Riisipere ja Paldiski inimestele igal täistunnil toimuvaid väljumisi, Saue ja Keila linna läbiksid elektrirongid mõlemas suunas neli korda tunnis.

Diiselrongide puhul soovime avada 2013. aasta septembrikuus Tallinna–Tartu ekspress-rongiliini ning novembrikuus Tallinna–Rapla rongiliini.

Elektrirongide suhtes oleme saanud majandusministeeriumi heakskiidu, diiselrongide puhul selgus veel puudub.UuendamineKõik rongid vahetatakse uute vastu välja

Šveitsi ettevõtte Stadler Bussnang AG 18 elektrirongi maksavad ligi 80 miljonit eurot, millest 85 protsenti katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15 protsenti Eesti riik.

20 diiselrongi hangib Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga, mille aastane renditasu ulatub ligi 11 miljoni euroni.

Uued elektrirongid saabuvad Eestisse tänavu aasta lõpus ja uued diiselrongid Eestis 2014. aasta suveks.

Esimesi katsesõite uue Stadler Flirti elektrirongiga hakatakse Harjumaal tegema juba tänavu suvel.