„Täna ühtegi tellimusvedu enam välja ei sõida, ettevõtete töötajate tööle ja kojuvedu on kahanenud pooleni ja langus jätkub, kommertsliinidest pooled on suletud ja see jätkub, riik ja kohalikud omavalitsused on pannud kinni avalikud õpilasveod ning täna on laual täiendavate avalike liinide sulgemise küsimus. Samas on bussiettevõtted seotud suure tööjõu hulga ja suuremahuliste laenude-liisingutega,“ märkis Madis Lepp.

Autoettevõtete Liidu liikmed annavad endale aru, et tegemist on olukorraga, mis on kõigi jaoks uus ja ootamatu ning kus on keeruline leida kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi. Samas on selge, et ilma valitsuse poolsete täiendavate meetmeteta Eesti bussiveo sektor oma jõududega kriisi üle ei ela.

Pöördumises Vabariigi Valitsusele teeb Autoettevõtete Liit järgmised ettepanekud:

* Kõik inimesed, kes on karantiinis (enda, laste või riiklike piirangute tõttu), saaksid töölt eemal oldud päevade eest Haigekassalt hüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses kuni riigis kehtiva eriolukorra ja/või vastava inimese või tema laste karantiini lõppemiseni.

* Kõik ettevõtted, kellele pole sektoris tööd anda mahtude vähenemise tõttu rohkem kui 30%, saaksid saata töötajaid 1-päevase etteteatamisega „koroonapausile“ esialgu kuni 3-ks kuuks ja neile töötajaile makstaks Töötukassast toetust 80% senisest töötasust.

* Kui riik peaks vähendama avaliku liiniveo mahtusid, siis jätkataks ettevõtetele tasu maksmist sõitmata jäänud kilomeetrite eest põhimõttel: lepinguline kilomeetri tasu miinus kütuse kulu;

* Anda reisijateveo ettevõtetele õigus taganeda klientidele ja reisijatele tasu tagastamisest juhul, kui ettevõtja on kulud kandnud ja nende tagasisaamine ei ole võimalik;

* Riigipoolne force majeure tõlgendus võimaldaks kõiki reisijateveo sektori liisingu-laenuvõtjaid minna ühepoolselt kuueks kuuks maksepuhkusele ning vastava perioodi võrra lükkub edasi ka liisingu või laenu lõpptähtaeg. Kui see pole riigi poolt tehtav, on vajalik reisijateveo ettevõtetele Kredexi poolne laen, käendus või garantii, et reisijateveo ettevõtted saaksid jätkata oma laenumakseid ja/või taotleda maksepuhkust.

Kui Vabariigi Valitus ei näe võimalust ülaltoodud meetmeid pakkuda, on Autoettevõtete Liidu hinnangul ainuvõimalik, et pankrottide vältimiseks vabastataks reisijateveo ettevõtted esialgu vähemalt kolmeks kuuks käibe-, sotsiaal- ja tulumaksust. Kui kriis peaks jätkuma või süvenema, tuleks liidu hinnangul ettevõtete maksudest vabastamist pikendada kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni reisijateveo sektoris.