Buum vautšerimüügi äris hakkab mööda saama

 (2)

Kuna portaal üldjuhul teenusepakkuja eest vastutust ei võta, on kliendil risk jääda tühjade kätega.

Eelmise aasta märtsis päevapakkumiste portaaliga algust teinud cherry.ee ja minuvalik.ee on aastaga saanud umbes 20 konkurenti. Enamik neist vautšeripakkujatest ei ole aga saavutanud edu nagu Cherry, mille eelmise aasta ärikasum oli peaaegu miljon ja müügitulu ületas kolm miljonit  krooni.

Lühikese aja jooksul on mõned firmad juba päevapakkumised ka lõpetanud, näiteks netilehed jammy.ee ja wink.ee küll eksisteerivad veel, kuid mingeid pakkumisi sealt enam ei leia. Äsja lõpetas tegevuse võlgadesse sattunud harp.ee. Edukalt ka teiste Baltimaade turgudel tegutseva deal24.ee juhi Ingvar Kupinski sõnul ongi neile ainus tõsiselt võetav konkurent cherry.ee. „See valdkond on teinud läbi suure buumi, aga aasta lõpuks jääb turule kaks-kolm tegijat,” rääkis ta.

Selliste müügiportaalide kasutamisel on tarbija suurim mure raha tagasi saamine juhul, kui teenusepakkuja ei suuda täita suurenenud nõudlust või kui tegemist on liba- või pankrotti mineva ettevõttega.

Kuue kuuga üle 30 kaebuse

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul on viimase poole aasta jooksul laekunud seoses vautšeritega üle 30 kaebuse.

Üldjuhul jätab vahendaja vastutuse teenusepakkuja õlule ja tarbija peaks seega ka ise ettevõtte tausta kontrollima. Hiljuti fiktiivse autopesula õnge läinud eDiili juht Tairi Arb ütles, et kliendid saavad küll raha tagasi või teenuse mujal, kuid seda siis, kui teenusepakkuja nõustub oma viga tunnistama. Uksed sulgenud autopesula puhul on jõutud nii kaugele, et 58 vautšeri ostjad saavad teenuse teises pesulas.

Cherry.ee ja deal24.ee on ainsad, kes vahendamise eest teenustasu võtavad, ja seega on probleemide korral kliendile tagasi andmiseks raha olemas. „Kogu raha ei saa teenusepakkuja kunagi enda kätte – selle eesmärk ongi tagada, et kliendile on võimalik näiteks ettevõtte pankroti puhul raha tagastada,” sõnas Cherry turundusjuht Martin Kõiva.