Swedbanki peahoone asub otse Stockholmi südalinnas. Väljast meenutab see suurt, musta, külililükatud jurakat. Sees on aga kõik beeĻ ? seinad, vaibad, pangajuhi Carl Eric Stålbergi ülikond ja meeleolu. Tundub, et 12 on pankurite õnnenumber. Nagu vanasti Indrek Neivelti ja praegu Erkki Raasukese kabinet, asub ka Stålbergi kabinet 12. korrusel. Suviselt vaikne on mõlemas majas, ainult vaade on erinev. Kui Erkki Raaasuke näeb aknast Tallinna tööstusmaastikku, siis Stålberg saab imetleda ajaloolist Stockholmi.

?Näe, seal on kuningaloss ja seal antakse kätte Nobeli preemiaid,? näitab Stålberg. Otse tema akna all, teisel pool tänavat asub Rootsi Keskpank. Kas järgmine töökoht? ?Oo ei, ? naerab Stålberg. ?Minu karjäär pankurina on kulgenud juhuslikult. Noorena oli plaan hoopiski pereärisse siirduda.?

Teisest aknast paistab kogu Rootsi pangandusmaastik ? Nordea, Svenska Handelsbanken, otse ees lehvib Ühispanga omaniku SEB roheline lipp. ?Meie vaenlased, see tähendab konkurendid, see tähendab kolleegid,? kommenteerib avalike suhete juht Henrik Kolga. Mehed naeravad. Õhkkond on mõnus. Carl Eric Stålberg on heas meelolus ja jutukas. Ainult tema töölaual olev stressipallike reedab, et mõnikord võib tuju olla ka teistsugune.

Meie ja teie

See on sõnapaar, mida viimasel poolel aastal on tihti kuulda olnud. Rootslastele see ei meeldi. Nemad tahaksid, et pank oleks meie nii rootslastele, eestlastele, lätlastele, leedulastele kui ka kellele iganes. Paar asja saab kohe selgeks. On näha, et Hansapanga ülevõtmise ajal ajakirjanduses lahvatanud negatiivne, kohati lausa vaenulik suhtumine on neid tõesti haavanud. Samuti paistab, et Stålberg teab väga hästi, mis Eestis toimub, mida Eestis kirjutatakse. Või on ta lihtsalt hästi ette valmistunud? Ükski küsimus teda rööpast välja ei vii. Ainuke, mis teda hetkeks köhima ajab, on šokolaadiküpsised, mida ta koos Kolgaga vestluse ajal hoogsalt krõbistab.

Tahaks küsida, miks pole Hansapanga nõukogusse peale Endel Siffi jäänud enam ühtegi eestlast, kuid Stålberg pareerib kiiresti: ?Järgmise aasta märtsis toimub Swedbanki aktsionäride üldkoosolek. Siis kinnitatakse esimesed eestlased, lätlased, leedulased juba Swedbanki nõukogusse. See asi on otsustatud.? Hiljem ta siiski lisab, et selle peavad siiski otsustama aktsionärid, kuid tema isiklikult tahaks seda. Erkki Raasuke omakorda räägib, et uues olukorras peaks olema loomulik, et inimesed saaksid liikuda kogu organisatsiooni ulatuses. Ka eestlased Stockholmi, kui vaja. ?Ma vähemalt arvan nii,? ütleb Raasuke.

Otsustamine ja juhtimisviisid on järgmine teema, millel pikemalt peatutakse. Stålberg möönab, et Swedbank pole ehk nii kiire, paindlik ja agressiivne kui Hansapank. ?Kuid oleme ka mõnevõrra suurem organisatsioon,? lisab ta. Silmanähtavalt ärritab teda spekulatsioon, et Swedbank on aeglane ja paindumatu suurpank.

Kui esimese pakkumise tegemise ajal räägiti, et äkki on hind sellepärast nii vilets, et Swedbank tegi otsuse sedavõrd ammu ja ei suutnud hiljem enam aktsiahinna muutumisega kaasas käia, siis Stålberg kummutab selle müüdi. Pakkumine avaldati 11. veebruaril, otsus Hansapanga ostmise suhtes tehti ainult mõni päev varem ?

7. veebruaril. Stålberg kummardub natuke ettepoole, vaatab otse silma ning räägib kindla ja intensiivse häälega: ?Minu juhtimispõhimõtted on lihtsad. Otsusta kiiresti ja veelgi kiiremini vii otsus ellu.?

Aga hind? Oli see siis liiga madal? Ka praegu, kui Hansapank pole enam börsil, ka praegu, kui teame, et hiljem olid rootslased sunnitud aktsiahinda rohkem kui 20% võrra kergitama, 13,5 euroni, pole Stålberg nõus, et esialgne hind oli liiga madal. ?Ostja arvab alati, et hind on liiga kõrge, müüja vastupidi. Tagantjärele on kõik targad ja võivad kogu ülevõtmisprotsessi kritiseerida, kuid oluline on lõpptulemus,? võtab Stålberg teema kokku. Tema viimasest lausest võib välja lugeda ka vihjamisi kriitikat Neivelti suhtes, kes hiljem on mitmel korral ülevõtmise korraldust avalikult arvustanud.

Ülevõtmine ja Indrek Neivelt

Muidu jätkub Neivelti kohta Stålbergil ainult häid sõnu. Parim pankur, parim juht. Üleüldse tundub, et Hansapanga töötajaid hindab ta tõesti kõrgelt. Ometi pole Stålberg mõnede Neivelti väljaütlemistega nõus. Näiteks sellesama hinna suhtes. Indrek Neivelt on varem maininud, et kui rootslased oleksid ülevõtmise asjus Hansapanga juhtidega eelnevalt konsulteerinud, siis oleks neile kohe öeldud, et hind on liiga madal. Neivelti arvates oleksid rootslased võinud Hansapanga kätte saada tunduvalt odavamalt ja valutumalt.

Stålberg ei taha selle avaldusega kohe kuidagi nõus olla. Ta vaatab ajakirjanikule otsa ja teeb suured silmad. Räägiks justkui lapsega. ?Tegemist on kahe suure börsifirmaga, üks Stockholmi, teine Tallinna börsil. Neid asju saab teha punktuaalse täpsusega ja ei saa unustada, et Hansapanga juhid olid ise suuraktsionärid. See välistas nende kaasamise,? rõhutab ta. Stålberg kordab, et otsus Hansapanga ostuks tehti väga kiiresti ja väga kitsas ringis. ?Neiveltile helistasime umbes pool tundi enne avalikustamist,? lisab Stålberg. Kuidas informatsioon liikus, kellele, mis ajal ? rootslastel on isegi spetsiaalne logbook, kus see kõik kirjas.

Indrek Neivelt ise kommenteerib, et üks ajaleht on teda tavapäraselt valesti tsiteerinud. ?Mida ütlesin, oli see, et kui nad (s.t Swedbank) oleksid oma uue pakkumise teinud enne, kui Hansapanga juhid ja nõukogu esialgse pakkumise tagasi lükkasid, siis oleksid nad panga odavamalt kätte saanud.? Ülevõtmise osas tervikuna jääb ta napisõnaliseks: ?Olen oma arvamuse öelnud ja midagi lisada mul pole.?

Neivelt ütleb veel, et tema on oma eluga rahul. Vaba mees, saab iga päev õigel ajal koju. Elu on ilus ? taustal kostvad laste kilked kinnitavad seda. ?Ma üldse ei tahaks teemat ? mina rootslaste vastu ? kuidagi üles kiskuda. Siin lihtsalt pole midagi,? lõpetab Neivelt. Praegune pangajuht Erkki Raasuke jääb selles osas hoopiski diskreetseks: ?See teema on Indreku ja rootslaste omavaheline asi.?

Üks teema, mis Stålbergi veel ärritab on võimalus, et äkki Swedbank rääkis suuremate aktsiaomanikega juba enne pakkumise tegemist. Mitte mingil juhul, absoluutselt ei, muidugi mitte ? need fraasid tulevad kiiresti üle tema huule. EBRD küsimuse tõstatab ta lausa ise ja kordab varem kuuldut, et EBRD tahtis juba ammu Hansapangast lahkuda. Hansapanga aktsia kiiret tõusu ülevõtmisele eelnenud kuul seletab ta lihtsalt sellega, et üha rohkem inimesi sai aru, kui hea pank see Hansapank on. Üsna ettevaatlikult laskub ta siiski spekulatsiooni, et võib-olla pärast, kui nad müüsid oma osaluse taanlaste FIH pangas, siis mõned analüütikud võisid oletada, et mida rootslased küll selle vaba rahaga teevad. ?See on aga ainult oletus,? lisab Stålberg.

Hansapanga tulevik

Praegu käib Hansapangas nn integratsiooniprotsess. Erinevad töörühmad arutavad, mida muuta, mida jätta, mida teha paremaks. Esimene voor sai läbi kuu aega tagasi. Stålberg sel teemal eriti rääkida ei taha, pigem siis, kui asjad on ühel pool. Üht-teist ta siiski mainib. Näiteks seda, et ühel hetkel võivad teatud töökohad teeninduses või telefonipanganduses Stockholmist Tallinna kolida. Aga see pole veel selle sügise teema, täpsustab ta. Kohustusliku osana mainib Stålberg ka Hansapanga tugevat IT poolt. Raasuke vaidleb ehk isegi natuke vastu: ?Tegelikult on meil veel palju teha ja ka Swedbankil endal on IT alal palju häid kogemusi, millest õppida.?

Mõnevõrra rohkem räägib Raasuke käimasolevast protsessist. ?Oleme teemad jaganud kolmeks: kerged ja kohe lahendatavad, keerukamad ja natuke rohkem aega nõudvad ning kolmandaks väga keerulised ja heal juhul kaugemas tulevikus käsile võetavad.? Esimese näitena toob ta Hansapanga investorsuhted. Kuna pank enam börsil pole, siis pole ka neid enam vaja. Teise näitena toob ta sellesama töökohtade liikumise või siis ühishangete tegemise pangautomaatide või mille iganes ostuks. Ja kolmandasse rühma kuulub seesama IT-ühildamise teema.

Stålberg räägib jutuajamise käigus palju kohalikust otsustamisest. Kiidab Hansapanga meeskonda. Selgitab, et kohalik otsustamine on Swedbankil oma traditsiooni ja ülesehituse tõttu veres. Hansapankur Erkki Raasuke muutub seda teemat kuuldes filosoofiliseks. Toob näitena panga laienemise Venemaale: ?Võiks arutleda, kus see otsus tehti. Kas Eesti ja Läti Hansapangas, kust tuli initsiatiiv. Või Hansapanga juhatuses või nõukogus või hoopiski Swedbanki nõukogus, kes kõik selle initsiatiivi heaks kiitsid.? Nii, et kui ühel päeval Ukrainasse tahaks minna, kas ka siis on veel vabad käed? ?Loomulikult,? muigab Raasuke. ?See on muidugi hüpoteetiline võimalus.?

Müüdid tekivad hõlpsalt

Lõpetuseks räägib Raasuke müütidest. Tema arvates ei saanud inimesed Hansapanga üle-võtmise ajal lihtsalt aru, et Swedbank juba on Hansapanga omanik. 60% aktsiaid annab sama palju võimu kui 100%. Vähemalt peaaegu.

Tundub, et Tallinnas ja Stockholmis on suvised meeleolud. Mõne kuu tagune närvilisus on kadunud. Kui midagi muutub, siis paremuse poole ? see on Stockholmi sõnum. Maalidega kaetud ja stiilset juugendmööblit täis Swedbanki puhketoas on õhkkond hea.

Aknast paistab üks Stockholmi suuremaid kaubanduskeskusi. Läbi keskuse klaasist lae on mõnus jälgida all sagivaid inimesi. Kes ostab jäätist, kes kohvi. Palju sagimist on ka Swedbanki pangaautomaatide ümber. Äri käib.

Miks Hansapank üldse osteti?

?? Inglased ütlevad, et ära paranda seda, mis katki pole. Hansapank on aastaid olnud Swedbanki jaoks kuldmune munev hani. Miks üldse teha nii suurt ja lõppkokkuvõttes siiski riskantset otsust. Vastus on aga lihtne ja varemgi korratud ? meie võtame 100% riske, kuid saame ainult 60% kasumist. Stålberg toob näite, et kui tema suhtles mõne reitinguagentuuriga, siis nemad arvestasid alati, et Swedbank katab kõik riskid.

?? Unustada ei tohi ka Swedbanki rolli üldisemalt. Kas Hansapank oleks ilma nendeta niipalju soodsat laenuraha saanud, nii edukalt võlakirju müünud? Kas eestlastel oleks nii mõnusate intressidega eluasemelaene olnud? Lõpuks, kuid kõige tähtsama põhjusena ütleb Stålberg: ?Hansapank on lihtsalt nii hea pank.?