Carlsbergi Baltimaade juht: aktsiisisõjas on kaks võitjat – Eesti ja Leedu


Carlsbergi Baltimaade juht: aktsiisisõjas on kaks võitjat – Eesti ja Leedu
Rolandas ViršilasJSC Vip Viešosios Informacijos Parnetriai UAB

Õlleturud on Baltimaades juba mitu aastat kahanenud. Selle joogi tootjad seisid silmitsi tõusvate aktsiisimaksude, reklaamikeeldude ja teiste rangete piirangutega. Rolandas Viršilas, kes juhib Baltimaades Carlsbergi kontserni õlletehaseid (Lätis Aldarist, Eestis Sakut ja Leedus Švyturys-Utenos Alust), väidab, et nendel rasketel aegadel on ekspordil ja kolme riigi õlletehaste vahelisel sünergial väga oluline väärtus. Olukorrale annab aga tuld juurde piirkonnas käiv aktsiisisõda, kus ärimees näeb esilekerkimas kaht võitjat ja nende kõrval Läti nõrgalt põhjendatud otsuseid.

Milliseid aegu Balti õlletehased praegu läbi elavad?

Nii nagu teisedki tööstused, oleme põnevil kasvava majanduse ja klientide suureneva sissetuleku pärast. Sellest annab selgelt märku premium-õlle turuosa tugevnemine Baltimaades.

Tore on näha, et meie ettevõtted tugevdavad üha positsiooni – tootjana ei juhi me ainult premium'i turuosas, vaid ka üldistel õlleturgudel. Leedus suurendasime oma turuosa umbes 1 protsendi, Lätis ligikaudu 0,5 protsenti ning Eestis oleme püsinud stabiilsena.

Tõsiasi, et joogiturg on viimastel aastatel piirangute tõttu kahanenud, tekitab aga hoopis teistsuguseid emotsioone. Lätis piirati joogipakendite mahtu ning Eestis muudeti reklaamipiirangud karmimaks. Mis puutub Leedusse, siis tegutseme siin täieliku reklaamikeelu tõttu nn mustal turul.

Seotud lood:

Praegune aktsiisipoliitika julgustab Balti riikide elanikke ostma pigem kanget alkoholi kui nõrgemalt kääritatud jooke, tugevdades ja edendades seeläbi nende tarbimiskultuuri. Näiteks Leedus on riikliku maksuameti andmetel viina müügilt kogutud aktsiisitulu märkimisväärselt suurenenud, samal ajal oli veini ja õlle pealt saadava sissetuleku kasv tühine.

Ka Eestis ja Lätis valitsev maksukeskkond ei ole õlletootjatele tegelikult soodne. Läti lobistid, kes vähendasid ainult kange alkoholi aktsiisimaksu, on tõrjunud meid ebameeldivasse olukorda. Me ei väljunud võitjana ka Eesti aktsiisisõjast, kus on võrreldes teiste Balti riikidega õlle ja viina aktsiisi erinevus kõige väiksem.

Eestis vähendati aktsiisi aritmeetiliselt – kõigile võrdselt. Eesti valitsuse seisukoht on siiski hämmastav, sest see võrdsustab kangete alkohoolsete jookide ja madala alkoholisisaldusega jookide tootjad, ehkki nende panus riigi majandusse on väga erinev. Õlletootmine on alati olnud suurem tööstusharu, hõlmates väärtusahelas arvukalt töötajaid ja ettevõtteid – põllumajandustootjatest kuni pakendi- ja klaasitootjate ning vedajateni. Kange alkoholi tootmisega kaasnevad kuni kümme korda väiksemad kulud.

Seetõttu ei ole kangete alkohoolsete jookide ja madala alkoholisisaldusega jookide võrdsustamine majanduslikult elujõuline otsus, vaid toetab tugevasti kanget alkoholi.

Mainisite aktsiisisõdu, alkoholitootjate jaoks on see endiselt kuum teema. Milleni teie arvates see võistlus lõpuks viib?

Tervitan eestlaste otsust vähendada aktsiisi ja tuua tarbijad kodumaale tagasi. See on ratsionaalne püüdlus. Eelmine olukord ei olnud pehmelt öeldes mõistlik. Avatud piirid ja suured maksude erinevused sunnivad inimesi naabritelt alkoholi ostma, seetõttu on täiesti loomulik, et Eesti valitsus tunnetas peagi raha kaotust.

Samas on Läti otsust vähendada ainult kangete alkohoolsete jookide aktsiisi raske mõista ja selgitada. Enne oli maksusituatsioon selles valdkonnas kõigis kolmes riigis peaaegu sama. Huvitav on see, et juba enne maksude vähendamist oli Läti olukord kõige soodsam – kange alkoholi aktsiisimaks hektoliitri kohta oli 40 eurot madalam isegi pärast seda, kui eestlased aktsiisimakse langetasid. Usun, et Läti valitsuse otsust võisid mõjutada riigi ministrite kabineti lobistide mõjutused.

Millisena näete Leedu valitsuse seisukohta nende muudatuste taustal, viidates avaldusele, et riik ei kavatse aktsiisisõdades osaleda ega planeeri muudatusi?

Pärast 2017. aasta tohutut aktsiisitõusu märkasime, et viin hakkas järk-järgult Leedu ostjate ostukorvides domineerima. Selle põhjustas kanget alkoholi soosiv maksusituatsioon. Valitsus märkas sellist negatiivset tendentsi ja astus eelmisel aastal väga loogilise sammu ning tõstis kangete alkohoolsete jookide aktsiisimaksu.

Samuti kuulsime rahandusministeeriumilt ja peaministrilt, et Leedu valitsus ei kavatse naabrite aktsiisisõjas osaleda. See on suurepärane, sest ettevõtete esindajad saavad esimest korda pika aja jooksul oma tulevikku kavandada. Peale selle suurendab spontaansete ja ettearvamatute otsuste vältimise püüdlus meie usaldust selle valitsuse vastu, kes on läbi viinud juba mitu olulist reformi.

Usume, et Leedu valitsuse sammud on õiged ja loogilised. Ma arvan, et ei ole mõtet osaleda aktsiisisõjas, mis viib kangete alkohoolsete jookide soosimiseni ja põhjustab valusaid sotsiaalseid tagajärgi.

Leedus on õlle tootmisele, müümisele ja reklaamimisele kõige rangemad piirangud. Millised on suurimad väljakutsed, millega selles riigis kokku puutute?

Suhtun olukorda pigem positiivselt. Jah, meil on palju piiranguid, kuid oleme õppinud nendega hakkama saama. Tõenäoline on alkoholimüügi keelustamine randade mittestatsionaarsetes välikohvikutes. Usun, et see samm läheb liiga kaugele ega edenda kultuurset tarbimist, vaid mõjub pigem vastupidi. Siiski usun, et terve mõistus saab võidu.

Ärikeskkond Balti riikides ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega õlletootjatele soodne. Kas suudate leida vahendeid negatiivsete asjaolude vastu võitlemiseks?

Meie edu võti on eksport. Eelmisel aastal eksportis Baltimaade suurim õlletehas Utenos Alus 36 miljonit liitrit jooke. Sel aastal suurenes eksport esimesel poolaastal 26,6 protsenti, isegi võrreldes eelmise aasta küllalt suurte arvudega.

Selle aasta esimesel poolel kahekordistus eksport Aafrika riikidesse, mis andis suurima ekspordi kasvu. Eksport Valgevenesse kasvas 80 protsenti, Suurbritanniasse 70 protsenti. Oleme Kaliningradi oblasti peamine imporditud kaubamärk. Meil on nendes riikides suurepärased partnerid ja me tahame veel kasvada.

Ekspordime edukalt siidrit Aafrikasse. Tabasime vist kohalikega õiget nooti. Muidugi osaleme jätkuvalt messidel ja tutvustame end teistel turgudel. Meid on kutsutud sügisel Singapuris toimuvale messile. Oleme pannud silma peale Aasiale.

Eksport moodustab praegu juba ühe kolmandiku kogu meie kääritatud toodete tootmismahust. Meie joogid reisivad riikidesse, nagu Saksamaa, Suurbritannia, Hiina, Venemaa, Valgevene ja Aafrika riigid – kokku peaaegu 30 riiki.

Oleme rõõmsad kasvava ekspordi üle, kuid näeme end ennekõike kohaliku õlletootjana, kus igal õlletehasel on oma ajalugu, traditsioonid ja fännid, mitte ekspordiettevõttena.

Olete juhtinud kolme Balti Carlsbergi ettevõtet. Millist äriefektiivsust on see ettevõtete ühinemine võimaldanud saavutada?

Väikesel turul, nagu Leedu, Läti ja Eesti, mis võrdub ühe New Yorgi eeslinnaga, on sünergia ja tõhusus hädavajalik. Nende kolme riigi ja meie ettevõtete ühendamine oli loogiline samm.

Varem vaidlesime selle üle, millist jooki iga riigi inimesed eelistavad. Pidasime vägikaikavedu, kuid nüüd on loodud kompromiss ja saavutatud kokkulepe. Ütlesime endale, et Balti riikide tulemus on olulisem kui individuaalsed saavutused. See võimaldab meil töötada palju tõhusamalt, alustades tootmise ja tehnoloogia optimeerimisest kuni õlletootmise kogemuste vahetamiseni riikide vahel. Töötame koos ühe meeskonnana.

Kuna asute Leedus, on teil võimalik mõista, näha ja maitsta õlut, mida valmistate. Kuidas saate aimu sellest, millega lätlased ja eestlased tegelevad?

Selleks et toimuvast aru saada, pean olema ka seal. Kaks või kolm päeva nädalas töötan Leedus ja ülejäänud aja veedan Lätis ja Eestis. Elu on muutunud keerulisemaks, aga ka huvitavamaks. Saan kõiki toiminguid otse juhtida, olen inimestele lähemal. Usun, et selline äristruktuur on olnud Balti riikides edukas.

Kõigis ettevõtetes uurime pidevalt töötajate kaasatuse taset. Selleaastane Läti uuring näitas, et töötajate kaasatus on 87 protsenti. See on väga kõrge näitaja õlletehase jaoks, mis veel hiljuti oli järsus languses.

Rolandas Viršilas

Alkoholivaba õlu on Euroopas praegu väga populaarne. See trend ilmneb eriti selgelt Leedus – eelmisel aastal kasvas selle müük 102 protsenti. Millist tulevikku selle õllesegmendi jaoks ennustate?

See on lihtsalt ime, mis toimub alkoholivaba õlle segmendis. Mais ületas alkoholivaba õlle müük Leedus kogu õlleturu väärtusest 7,3 protsenti. See on enneolematu tulemus riigis, kus vaid viis aastat tagasi moodustas alkoholivaba õlle müük kogu õlleturust vaid 0,8 protsenti.

Usun, et muutusele aitas kaasa meie püüdlus luua selle joogi uusi tüüpe, katsetada ja anda klientidele seda, mida nad on oodanud – nisu-, musta- või APA-tüüpi alkoholivaba õlut. Uuringute kohaselt on Leedus lemmik meie alkoholivaba õlu GO. Oluline on valmistada maitsvat õlut. Kui see on hea, on lihtne võita.

Muide, alkoholivaba õlle müümine on üks huvitavamaid näiteid Baltimaade omavahelisest sünergiast. Varem pruulisime alkoholivaba õlut Sakus, Aldarises ja Švyturyses, millega ühinesid siis Saku GO, Aldaris Go ja Švyturys GO. Praeguseks on kõik meie tooted liidetud ühtse GO kaubamärgi alla.

Kuidas kindlustada, et uus õlu suure valiku hulgas ära ei kaoks ja oma ostja leiaks?

Kui ettevõttesse tulin, pruulisime kolme tüüpi õlut: laagriõlut, tumedat õlut ja nisuõlut. Mäletan väga hästi, kuidas 15 aastat tagasi ei tahtnud keegi Leedus nisuõlut. Ütlesin kolleegile, kes seda õlut jumaldas, et peame nisuõlle müügi aastaga käima saama või selle tootmisest maha võtma ja unustama.

Ta võttis ülesande enda peale. Nägi palju vaeva, käis baarides õlleesitlusi tegemas, rääkis selle ebaharilikust maitsest, leidis uusi viise selle maitsmiseks, viis baaripidajaid õlletehasesse jne. Teda saatis edu. Nii on Švyturys Baltas praegu üks meie enam müüdud õllesort.

Nii et kunagi oli meil kolme tüüpi õlut ja nägime vaeva nendegi säilitamisega, samas kui tänaseks töötame edukalt paljudega – me katsetame, loome ja toodame uusi õllesid. See on vana lugu, kuid siiski suurepärane näide sellest, et raske ja sihikindla tööga võib palju saavutada. Usun, et see on meie tugevus kõigis kolmes Balti riigis.

* Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.