Cleveron pakub riigile tehingut: 20 miljoni eest saaks Eesti küladesse ja alevikesse 4500 pakiautomaati

 (151)
Cleveroni asutaja ja juht Arno Kütt
Cleveroni asutaja ja juht Arno KüttFoto: Anni Õnneleid

Viljandis tegutsev pakiautomaatide tootja Cleveron, kes pidi koroonaviiruse tõttu ka mõneks ajaks oma tootmise sulgema, on käinud välja, et võib riigi tellimusel panna aasta lõpuks 20 miljoni eest Eesti küladesse ja alevikesse kuni neli ja pool tuhat pakiautomaadi püsti. Ka on ettevõte keerulise aja kiuste tulnud välja uut liiki pakiautomaadiga, mis on mõeldud just neile Eesti ettevõtetele, kes otsivad kiirelt kontaktivaba viisi oma tegevuse jätkamiseks.

Peamiselt maailma tuntuimatele jaekettidele suuri pakiroboteid tootev Cleveron muutis kriisi ajal oma arendusplaane ja lõi pakiautomaadi, mis sobib kasutamiseks kõikidele ettevõtetele ja asutustele, kes peavad teenuse osutamiseks kaupu üle andma või vastu võtma. „Kriisi algusest saadik oleme saanud igal nädalal päringuid, kus küsitakse väikest pakiautomaati,“ põhjendas Cleveroni juhatuse esimees Arno Kütt.

Ta märkis, et täna nähakse kontaktivaba kaupade üleandmist praktiliselt ainukese viisina, kuidas ettevõtted midagigi müüa saaksid ning pakiautomaat on selleks hea viis. „Kohendasime oma tegevuse selle peale kiiresti ringi. Arendasime välja lahenduse, mis sobib firmadele, kellel ei ole ilmtingimata suured pakimahud, kuid kel on siiski vaja nendega toimetada,“ rääkis Kütt.

Tema sõnul sobib uus, Cleveron 351 nime kandev pakiautomaat spetsiaalselt välitingimustesse, võimaldades teenust pakkuda õues ning olla klientidele ööpäevaringselt kättesaadav. Ka on seda lihtsasti võimalik paigaldada, kiiresti kasutusele võtta ning ta on võrdlemisi soodne. Cleveron 351 nime kandval välipakiautomaadil on 12 pakikohta ning seda on võimalik kasutada mitmel eri otstarbel.

Seotud lood:

Lisaks e-poe tellimuste kätte andmiseks sobib see ka renditud kaupade väljastamiseks ja vastu võtmiseks või ka asjade üleandmispunktiks. Heaks näiteks pakiautomaadi eri võimaluste rakendamisest on Eesti autoteenindused, kes kasutavad Cleveroni siseruumidesse mõeldud lahendust autovõtmete vastu võtmiseks ja tagasi andmiseks. USAs kasutavad Cleveroni suurt pakiautomaati mitmed ülikoolid tudengite pakkide üleandmiseks.

Cleveron on valmis 20 miljoni eest kõik külad ja alevikud pakiautomaadiga varustama

Iduettevõtja Sten Tamkivi ütles eelmisel pühapäeval saates „Aktuaalne kaamera. Nädal”, et üks viis täna tekkinud kriisist majanduslikult mõistlikult välja tulla on see, kui riik suunaks tema käsutuses olevad vahendid toetuste asemel investeeringutesse.

„Abimeetmed ei peaks olema sularaha, aga selle augu täitmine – see pommikaater, mis maha parajasti jäi –, selle taga võiks alati olla küsimus, mis kasu jääb sellest maha 12 või 24 kuu pärast. Näiteks selle asemel, et maksta Cleveronile koondamistasude toetust, võiks riik osta neilt tuhat kappi ja osta valmis üle-eestilise erikommertsi infrastruktuuri,” märkis Tamkivi.

Sellest mõttest kinni haarest küsis teisipäeval saates „Suud puhtaks” saatejuht Urmas Vaino Cleveroni juhilt Arno Kütilt, mida selline üleskutse ettevõtte enda jaoks tähendaks. „Arvestades, et Eesti on täiesti pakiautomaatide maa, siis see täna on nii tavaline. Aga Eestis on ka üle nelja ja poole tuhande küla ja aleviku, kus inimesed ei saa täna pakiautomaate kasutada,” kirjeldas Kütt.

Tema sõnul tegi ettevõte selle kohta ka esmased kalkulatsioonid. „Kui riik otsustaks investeerida 20 miljonit eurot, siis meie oleksime valmis ja suutelised garanteerima, et selle aasta lõpuks on Eestis kõikides külades ja alevikes pakiautomaadid olemas. Loomulikult, ega riik ei saa pidada hakata seda võrku, aga meil on riiklik postiettevõte Omniva olemas – miks mitte liita need masinad sinna võrku –, meie oleme valmis neid tegema,” pakkus Cleveroni juht.

Saates osalenud majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et need meetmed, millega ettevõtteid toetama hakatakse, on veel välja töötamisel ning peavad jõudma valitsuse lauale järgmisel neljapäeval. Ennekõike viitas ta sellele 300 miljonile euro, mis on mõeldud nö investeerimistoetusteks läbi selle, et riik omandab mingites ettevõtetes teatud perioodiks osaluse.

„Ma arvan, et Cleveroni puhul see võib olla üks [võimalus]. Ma nüüd ei ütle, et see ongi see – kohe nii me teemegi ja Cleveroniga täpselt nii läheb –, aga põhimõtteliselt sedakaudu on meil võimalik ettevõtteid toetada,” lausus Aas. Ta pakkus, et neid ettevõtteid, kes tahavad praegu müüa valitsusele suures kogus kaupa, võib hetkel Eestis päris palju olla. „Vaevalt, et meil on võimekust seda kõike ära osta,” märkis majandus- ja taristuminister.

Eile täpsustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, et ühtegi sellist ettepanekut nagu Cleveroniga seoses on välja käidud, siiski ühegi teise ettevõtte osas tehtud ei ole. Ka märgiti, et praegu ei ole veel selge, kas sellist tellimust nagu Viljandi firma välja on käinud, rahastataks just sellest 300 miljonist, mis on mõeldud riiklike investeeringutena olulistesse ettevõtetesse, või töötatakse selliste asjade jaoks välja eraldi riiklike hangete meede.

Ka rõhutati, et ministeeriumile on laekunud viimastel nädalatel sadu kirju ettevõtjatelt, kes kas teevad ettepanekuid abimeetmetesse, küsivad rahalist või muud abi ning käivad välja ka seadusemuudatusi, mida tekkinud olukorras oleks vaja ette võtta. Ministeeriumi kinnitusel kõigi nende ettepanekutega ka majandusmeetmete koostamisel arvestatakse.

Toetusi peaks võimalikult lühikest aega maksma

Cleveroni juht Arno Kütt võrdles tekkinud kriisi lennukatastroofiga, kus riiklik abi on nö langevarjuks, mis võimaldab paljudel ettevõtetel elusa ja tervena ikkagi maa peale jõuda. „Kui ettevõte avastab, et ta on kuskil džunglis, aga elus, siis ta peab hakkama ise oma äriplaani tegema ning uute oludega kohanema. Mitte mingil juhul ei tohi need toetused liiga pikalt kesta ja seda ei tohiks teha ka globaalselt ja juurde trükitud rahaga. Seal võivad olla hoopis hullemad tagajärjed,” leidis ta.

Viljandi tehnoloogiafirma Cleveron loob pakiautomaate ja -roboteid, mida kasutavad maailma suurimad jaemüüjad nagu Walmart ja Inditex (Zara). Koroonakriis pole puutumata jätnud ka nende tootmist. Cleveroni Viljandi tehas ning Tallinna kontor suleti 13. märtsil, et ennetada viiruse levikut. Tänaseks on töö tehases küll taastunud, kuid need Cleveroni töötajad, kellel on see võimalik, töötavad endiselt kodus.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!