Eesti kinnisvarasektori usaldusindeks kasvas veebruaris 30 punkti ning lähikvartaliks võib sektori suuremate ettevõtete sõnul ette näha mahtude järk-järgulist kasvu. Hindade osas tõusutrendi näha ei ole, pigem on prognoositav jätkuv kinnisvarahindade mõningane langemine.


Ärikinnisvara sektoris on aasta esimesed kuud olnud väheaktiivsed – kokku teostati jaanuaris ja veebruaris 26 tehingut ärihoonete ning 18 ärimaaga. Samas on Maa-ameti statistika kohaselt aasta algus näidanud eelmise aastaga võrreldes tehinguaktiivsuse kasvu +23% (elamis- ja äripindade sektor kokku). Keskmine tehingu väärtus jäi aastatagusega enam-vähem samale tasemele.


Büroopindade sektor on jätkuvalt üsna aktiivne nende pindade puhul, kus üürileandja leiab võimalusi paindlike tingimuste pakkumiseks. Sestap on mõnevõrra vähenenud ka A ja B1 tüüpi büroopindade vakantsus. Hinnatase on büroopindade puhul jäänud aasta lõpuga samale tasemele.


Kahetsusväärselt ei toonud jõulumüük jaekaubanduses kaasa mahtude kasvu oodatud tasemel – võrreldes 2008. aasta detsembriga langesid müügimahud ca 15%. Seetõttu on mitmed kallimaid rõivabrände pakkuvad kauplused asunud kolima väiksematele pindadele (Emporio Armani) või olnud sunnitud sootuks kauplused sulgema (Okaidi).


Seevastu on nii mõnedki odavamat kaupa pakkuvad brändid asunud laienema (tuntud saksa riidebränd, Kaubamajale kuuluv kingakett SHU jt). Siiski on aasta esimesed kuud andnud positiivseid märke erinevate kaubagruppide ja kaupluste lõikes (sporditarbed, raamatud, elektroonika), kus võrreldes detsembrikuise ca 35% langusega on aastatagusega võrreldes langus kahanenud 20 protsendile. Ka toidukaubandus näitab mahtudes suunda kasvule.


Kuigi lao- ja tootmispindade turg on oluliselt aktiviseerunud, pole suuremahulisi muudatusi sektoris hetkel veel toimunud. Siiski on madalate ehitushindade valguses mitmed arendajad teavitanud plaanist arendustegevuse jätkamiseks (sh. projektid Gate Tallinn, Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikapark jt).


Euro-ootuse valguses on Eesti investeeringute turg teistest Balti riikidest investeerimisatraktiivsuselt oluliselt esile kerkinud. Kohalike investorite kõrval vaatavad aktiivselt ringi ka välisinvestorid ja -fondid – huvi pakuvad jätkuvalt kindla rahavoo ja võimaliku lisandväärtusega objektid. Colliers prognoosib peatselt turul ka tehinguid tootlusega alla 10%.