"Ma ütleksin praegu nii, et ma ei kinnita ega lükka seda infot ümber, kuid mingid mõtted on selles suunas liikunud küll,” kinnitas Copterline Eesti juht Tõnis Lepp.

Esialgu pole siiski plaanis kohe Copterline’i peakorteri Eestisse toomine, vaid reaalsem on näiteks ettevõtte kõnekeskuse ning kopterite hoolduse Eestisse kolimine. Viimasel juhul peaks ettevõte leidma koha, kuhu rajada kopterite hooldusbaas, sest Tallinna lennuväljal selleks ruumin enam pole. “Näiteks võiks selline hooldusbaas asuda Ämari lennuväljal, kuid see tähendaks juba läbirääkimisi kaitseministeeriumiga,” sõnas Lepp. Ka pole praegu veel selge, kas Copterline loob Eestisse tulles uued tütarettevõtted või laiendatakse Copterline Eesti tegevusalade hulka. Kokku tähendaksid muutused umbes 30 inimese tööleasumist Eestisse.

Ettevõtte peakorteri Eestisse toomine tähendab aga juba põhjalikumate arvestuste tegemist. “Eestis on maksud küll oluliselt soodsamad kui Soomes, kuid me peame olema kindlad, et see nii ka jääb,” leidis Lepp. Juhul kui selles selgus saadakse, võidakse lõplik otsus teha juba järgmise aasta maikuuks, mil Eestist saab tõenäoliselt Euroopa Liidu liige.

Samas võib kogu Copterline’i Eestisse toomine tuua probleeme Soome riigiga. “Kui selline liikumine massiliseks läheb, siis võib eeldada, et riik üritab seda teha võimalikult raskeks,” kinnitas Lepp. Kaudselt tõestab seda hiljutine juhtum Soome firmaga Helsinki Consulting Group (HCG), kes sai kohaliku maksuameti kirjaliku ettekirjutuse tasuda riigile tulumaksu nende Eestis asuva tütarfirma kasumilt. “Raamatupidajad ja audiitorid on meile öelnud, et kontroll on praegu Soome riigi poolt äärmiselt range,” lisas Lepp.