Copterline?i omanikud hoiavad firmat kiirest allakukkumisest
Mitme katastroofi kõrvutamine näitab, et hätta sattunud ettevõte võib jääda püsima. Pankrotihaamri kolksatusest ei pääse kindlalt üksnes ettevõte, mille majandusseis ja omanikevahelised suhted juba enne õnnetust kokkukukkumist ennustavad.
Rahvusvaheliste tšarterlendude ettevõte Enimex, kellele kuulunud lennukid osalesid viimastel aastatel kolmes õnnetuses, milles hukkus kokku viis inimest, töötab edasi. ?Kui ettevõttel on olemas erakorralisteks juhtumiteks mõeldud reservfond ning juhid ei satu paanikasse, elatakse katastroof üle,? ütleb Enimexi juhatuse liige Andrei Kislõi.
Näiteks 2001. aastal teenis Enimex 1,9 miljonit krooni kasumit, kuigi samal aastal toimus kaks ohvrit nõudnud õnnetus. Ja aasta varem samuti.
Lennukatastroofiga seotud ettevõte võetakse Kislõi selgitusel uurimisorganite poolt piltlikult öeldes juppideks lahti, et välja selgitada kõige tühisemadki möödalaskmised.
Ettevõtte juhtidel tuleb pärast põhjuste selgitamist kohe välja töötada protseduurid, mis õnnetuse kordumist igal juhul väldiksid.
Copterline?iga sarnase raskeima löögi sai Enimex neli aastat tagasi, kui tema poolt AS-ile ELK Lennuliinid renditud lennuk kukkus Hiiumaal alla ja hukkus kaks inimest.
Enimexi lennukitelt võeti siis ajutiselt lennuluba, mis tõi kaasa miljoneid kroone kahjusid. Vähemalt üks Suurbritannia ettevõttega kavandatud leping läks vett vedama, sest ettevõtte maine oli määritud.
Aasta pärast Hiiumaa katastroofi läks ELK pankrotti, kuid renditud lennuki alla kukkumine tõenäoliselt vaid kiirendas ettevõtte hävingut.
ELK allakäik sai alguse viis aastat tagasi puhkenud omanikevahelisest tülist. Ettevõtte vastu esitatud rohkem kui 70 miljoni kroonisest pankrotinõudest moodustasid Hiiumaa katastroofi võlad vaid veerandi.
Näiteid on mujaltki. Juhtivad lennundusfirmad Air France ja British Airways kuulutasid ülehelikiirusel lendava Concorde?i liini majandusraskuste tõttu suletuks alles kolm aastat pärast maailma vapustanud katastroofi. Kuid mõlemad ettevõtted tegutsevad konkurentsivõimet kaotamata edukalt tänaseni.
Ligi kolm kümnendit Euroopa ja Ameerika vahel lennanud Concorde?i usaldusväärsus vähenes 2000. aasta juulis, kui üks ülilennukitest hävis Charles de Gaulle?i lennuväljal ja surma sai 113 inimest. Ka lendude taastamisel 16 kuud hiljem oli hulgaliselt tehnilisi probleeme, nagu mootoririkked ning vigased tüürid.
Karmid näited
Ent on ka karmimalt läinud. Eestile seni kõige kurvemat rahvusvahelist kuulsust toonud parvlaeva Estonia katastroof kustutas lõplikult Tallinna?Stockholmi liinil kurseerinud Estline?i kaubamärgi.
Ligi 166 miljoni krooni suurusesse võlasse sattunud Estline?i omanikel ja võlausaldajatel läks seitse aastat, et keeruliste tehingutelabürindiga laevaliin edukale Hansateele üle anda.
Esimese taasiseseisvumisaegse märguande katastroofi võimalikkusest Eestis andis 1994. aasta veebruaris Marja pood, mis tappis ehitusvigade tõttu kokku varisedes viis inimest ja vigastas viitteistkümmet. Marja poe katastroofi uurimine jooksis süüd-laste otsingul ummikusse.
Kauplust Tallina linnalt rentinud AS Marja sai õnnetuse järel hoone omanikuks, mis samas mahus, kuid varasemast erineva lahendusega üles ehitati.
Marja omanik Raissa Muljar kinnitab, et katastroofis ei hukkunud ükski tema ettevõtte töötaja, kuid sündmuse meenutamine toob veel tänagi sünge meeleolu. Praegu tegutseb Marja poes rentnikuna kauplusekett Comarket.
Näiteid majanduse ja tragöödia kokkupuutepunktidest on veel. Üheksa aastat tagasi sõitis AS-ile Pintmann kuuluv metsaveomasin autojuhi kogenematuse tõttu Jõgevamaal otsa Pala koolibussile, surmates kaheksa last.
Toona kümne autoga veoteenust pakkunud AS Pintmann lakkas tegutsemast ning ettevõtte omanikke võib leida äritegevust jätkamas Lõuna-Eesti külakaubanduses.
Kas neid näiteid võib hiljutise suurõnnetuse üle elanud Copterline?ile üle kanda? Järeldusi teha? Copterline omanikud pole ettevõtte Eesti-poolse juhi Tõnis Lepa sõnul veel tulevikuväljavaateid kaaluvat koosolekut pidanud, kuid tegevuse lõpetamisest ei mõtle nendest keegi.
Praegu tegeldakse aktiivselt uue kopteri otsimisega, et asendada eelmisel nädalal hukkunud sõidukit. Järelikult loodavad kopteriliini omanikud, et katastroofi uurimine jätab ettevõttele usaldusväärse maine ning jõu-kad kliendid usaldavad edaspidigi oma elud nende hoolde.
Kopteri hukkumine
?? Möödunud kolmapäeval kell 12.45 kukkus Copterline?i tavapärast Tallinna?Helsingi liinilendu tegev täislastis kopter Naissaare lähedal seni avastamata põhjustel merre.
?? Kõik 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget hukkusid. Hukkunutest kaheksa olid Soome, neli Eesti ja kaks USA kodanikud.
Hukkunute omaste kinnitusel valisid mitmed reisijad katastroofi sattunud lennu viimasel hetkel, et jõuda varem kavandatust kiiremini Soome.
?? Nüüdseks on kopteri vrakk pinnale tõstetud ning selle must kast saadetakse uurimiseks Suurbritanniasse.
Copterline?i sissetulekud
?? Tallinna?Helsingi lennuliini kõrval moodustab Copterline suuruselt teise sissetulekuallika 1989. aastast Soomes pakutav pääste- ja meditsiinikopterite teenus.
?? Copterline?i tegevusluba, inventar ning personal lubavad ettevõtte kodulehekülje kinnitusel korraldada ka piirivalve-, uurimis-, väetamis- ja aerofotode tegemise ning põhjapõdrakasvatusega seotud lendusid.
?? Häirelendude kogumaht ületas eelmisel aastal 24 000 lennu piiri, 2003. aastal tehti 1460 lendu ja lennutunde kogunes 1460.
?? Praegu täidavad Copterline?i päästelendurid ja -kopterid valveülesandeid Oulus, Varkausis ja Vaasas.
Lennumasinad kukuvad sageli alla
?? Tänavu on maailmas registreeritud 20 lennuõnnetust. Suurima hukkunute arvu 121 ohvriga tõi kaasa pühapäeval Kreekas alla kukkunud Helios Airwaysi Boeing.
?? Augustis toimus neli lennuõnnetust.
?? Otsa tegi 2. augustil lahti Air France Kanadas, kus 309 reisijaga Airbusi avarii möödus ohvriteta.
?? Mõnepäevase vahega sattus Itaalias Palermos avariisse Tuninteri lennuk ATR, kui 39-st reisijast hukkus 16.
?? Suurima ohvrite arvu tõid kaasa kolm Boeingutega toimunud õnnetust, kus kokku hukkus 228 inimest.
?? Kõige sagedasem allakukkuja on Nõukogude lennukitööstuse pärl Antonov kuue avariiga, milles hukkus kokku 137 inimest.
?? Lennuõnnetuste arv maailmas väheneb aasta-aastalt. 2004. aastal toimus maailmas 34, 2003. aastal 44 ja 2002. aastal 53 lennuõnnetust.
?? Juba ainuüksi selle artikli kirjutamise ajal eilse päeva jook-sul kukkus alla kaks lennukit.
?? Venetsueela lääneosa mägi-piirkonnas kukkus alla Kolumbia reisilennuk 152 inimesega par-dal.
?? Afganistanis kukkus alla NATO-juhitavate rahutagamisjõudude helikopter.
Allikas: www.planecrashinfo.com
