Copterline’i tegevjuht: paljud firmad on keelanud töötajatel kopteriga lendamise

„Lennufirma on usaldusemüügi firma – muud ju müüa polegi,” ütleb krahhi üle elanud firmajuht Tõnis Lepp.

Vaata videot siit!

Pärast kurba õnnetust 2005. aastal proovis Lepp olla majandusministeeriumi ametnik ja pärast seda käivitada kopteriliini koos Andres Bergmanniga Aafrikas Sierra Leones. Mustal maal ei saatnud neid aga edu ja nüüd üritab ta taastada Copterline’i Eestis, olles ise nii juhatuse liige, müügimees kui ka aeg-ajalt oranži vestiga transporditööline, kes klientide kohvreid tiivulisse ja sellelt maha tõstab. „Kõige raskem on see, et ma ei saa enam öelda, et Copterline on turvaline – ühiskond ei võta neid sõnu enam vastu,” tõdeb Lepp ja lisab, et kui praegu on õnnetusest möödunud seitse aastat, siis võib-olla lähebki hoopis 17 aastat, et vähemalt üks klient päevas ei küsiks enam „aga mis te nüüd teisiti teete?”.

Kuidas on reisijate arv võrreldes 2005. aastaga muutunud?

Lihtsalt öeldes – meil oli 28 lendu päevas ja lennud olid põhimõtteliselt täis. Nüüd on kokku kümme lendu ja lendame ainult tööpäeviti, ja nagu te nägite, meil oleks veel ruumi müüa. (13-kohalisele kopterile läks kuus inimest – toim). Meie tilgume siin 50–70 reisija vahemikus päevas ehk siis mingi arv on taastunud, aga number on kolm korda väiksem kui toona ja siiamaani kuulen jutte, et „me ei tohi kopteriga lennata, sest ettevõtte nõukogu on selle ära keelanud” või et „meie reisimisjuhendis on kirjas, et kopter on välistatud”. Eriti Soome firmade puhul. Kui me 2000. aastal alustasime, siis Reutersi korrespondendid ütlesid, et pilti nad võivad küll kõrval teha, aga ametijuhendi järgi ei tohi nad kopteriga lennata, sest karm statistika, kus võetakse arvesse kõik sõjaolukorrad, näitab, et ajakirjanikke on kõige rohkem hukkunud kopterites. Siis tuuakse statistika tsiviilellu ja nii on.