Kindlasti on vaja samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörata ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele, sest vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu, teatas CV Keskus.

„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14 protsenti tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ lisas ta.

Auväärti sõnul ei ole Eesti siin mingiks erandiks. „Sama kriisi serval seisavad meiega koos mitmed suurriigid – koguni 87% maailma suurima majandusega riikidest jõuavad järgmise 15 aastaga tööjõupuudusesse, mistõttu ei tasu loota talentide sissevoolule. Inimesed, kes Eesti riiki edasi veavad, tuleb leida omade seast,“ leidis ta.

„Juba täna väidavad enam kui pooled (täpsemalt 55%) tööandjaist, et neil on vajalikke töötajaid puudu. Aastaga on märkimisväärselt keerukamaks muutunud isegi lihttööliste otsingud neis valdkondades, kus hõivatute ning töökäte arv on suurim,“ ütles Auväärt.

„Seega peavad noored juba varakult mõistma, et suure tõenäosusega tuleb neil tööd teha märksa kauem kui nende vanematel,“ lisas ta.

Auväärt nentis, et pensioniea tõstmine sunnib tänaseid noori senisest enam nägema vaeva oma töövõimekuse säilitamisel.

Omaette küsimus on tema sõnul veel see, et me tegelikult ei tea täna väga täpselt, millised ametikohad aastal 2040 töökäsi vajavad. „Võib täitsa juhtuda, et suurema osa tööst teevad ära robotid ning inimesel ongi vaid kontrollifunktsioon. See tähendab, et inimese füüsilisel vanusel pole enam väga suurt rolli,“ tõi ta näite.