Veebruaris teatas Rootsi televisiooni SVT saade „Uppdrag granskning”, kuidas 50 Swedbanki klienti, millel on kõigil selged kahtlustatava rahapesu hoiatussignaalid, said läbi Swedbanki liigutada ligi 40 miljardi Rootsi krooni väärtuses raha.

See tekitas küsimusi Swedbankile, kas ta kavatseb lasta teha välise auditi SVT andmete kohta, aga Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnesen ei näinud selleks alguses vajadust.

Panga suuromanike survel oli Bonnesen aga sunnitud meelt muutma ja nüüd on SVT materjali analüüsimine tehtud ülesandeks Briti konsultatsioonifirmale FRA.

Vähesed teavad aga, et Swedbank palkas enne seda teise välise audiitori uurima tegevust Balti riikides, teatasid mitmed allikad Dagens Industrile.

Alles sel aastal esitas see audiitor oma järeldused Swedbanki juhtkonnale. Dagens Industri kesksete allikate sõnul maaliti väga sünge pilt Swedbanki tegevusest Eestis.

Väline audiitor kirjeldas muu hulgas „suuri rahapesuvastaste kohustuste rikkumisi” Swedbanki Eesti tegevuses ja osutas eriliselt panga niinimetatud kõrge riskiga mitteresidentidest klientidele. See on lühend inglise keelest - „high risk non resident” („kõrge riskiga mitteresident”).

Dagens Industri allikad teatasid, et väline audiitor jõudis järeldusele, et Swedbanki juhtkond Eestis ei järginud rahapesuga seotud keskset reeglistikku, mis võimaldas niinimetatud kõrge riskiga mitteresidentidest klientidel kasutada panka rahapesuks.

Väline audiitor osutas ka sellele, et Swedbank nõustus alates 2009. aastast kõrge riskiga mitteresidentidest klientide arvu suurenemisega ning et need kliendid näivad olevat pangale kõige tulutoovamad, teatasid Dagens Industri allikad.

Näiteks 2010. aastal suurenesid niinimetatud kõrge riskiga mitteresidentidest klientide sissemaksed järsult, selgub auditist. Välise audiitori andmetel oli nende välismaiste kõrge riskiga klientide käive ainuüksi 2016. aastal 20 miljardit eurot, teatasid Dagens Industri allikad.

Väline audiitor juhtis väidetavalt tähelepanu ka mitmetele Swedbanki töötajatele, keda auditi järgi võib kahtlustada vandenõus klientidega ning ka kingituste vastuvõtmises klientidelt ja agentidelt. Dagens Industri allikate sõnul osutati kümnele varasemale töötajale, kes on töötanud või töötavad praegu Danske Bankis.

Üks keskne allikas teatas, et väline audiitor soovitas Swedbankil võtta viivitamatult ühendust Rootsi ja Eesti võimudega.

„Ta õhutas Swedbanki teavitama korruptsioonikahtlusega ja teadlikult kahtlasi kliente heaks kiitnud endisest personalist politseid,” ütles üks keskne allikas.

Pank seda soovitust kuulda ei võtnud ja midagi ei juhtunud, teatas Dagens Industri allikas.

Swedbanki praegune tegevjuht Birgitte Bonnesen oli aastatel 2011-2014 panga Balti riikide tegevuse juht.

Swedbank Eesti: sõltumatu uurimise tulemused tulevad 28. märtsil

"Hetkel ei oska öelda, millisele raportile viidatakse ja millist ajajärku see puudutab," vahendas kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes Swedbank Eesti kommentaari. "Rootsi meedias veebruaris avalikustatud materjali analüüsimiseks ja sõltumatu uurimise läbiviimiseks värbas Swedbank Grupp välise eksperdina Forensic Risk Alliance. FRA raporteerib uurimise tulemustest tegevjuhile ja Swedbank Grupi nõukogule hiljemalt enne 28. märtsil 2019. aastal toimuvat üldkoosolekut."

Pank kinnitas, et üldiselt on Eesti pankade viimaste aastate tegevuse tulemusena oluliselt kahanenud mitteresidentidest klientide osakaal Eestis. "Swedbankil on Eestis mitteresidentidest kliente umbes üks protsent kliendibaasist ja need on suures osas eraisikud. Mitteresidentide osakaal on ajas vähenenud. Rootsi meedias viidatud summa 9 miljardit eurot on Danske Banki ja Swedbanki vahel tehtud tehingud aastatel 2007-2015 kogu Baltikumis, millel on tuvastatud mingi riskiindikaator, kuid see ei tähenda automaatselt kahtlasi tehinguid. Kokku see puudutab Baltikumis umbes 2000 klienti, mida Swedbank põhjalikult analüüsis, kokku on üle Baltikumi 3,3 eraisikust ja 300 000 ettevõtetest klienti."