Ameerika äriajakirjanduse viimaste päevade lemmikteema on General Motorsi ja Chrysleri erinevate ühendamisskeemide läbimängimine. Üks on aga selge – Mercedeste tegija Daimleri ja ameeriklaste Chrysleri üheksa aasta tagune liitumine on ebaõnnestunud. Liitumine on selles kontekstis muidugi pehme sõnastus. Jah, Stuttgardi ja Detroidi vahel pandi käima küll kaks korda nädalas kurseeriv lennuliin, kuid juba päris alguses sai selgeks, et Daimler-Benzi jaoks on Chrysler lihtsalt uus osakond teiste osakondade seas.


Millised on aastal 2007 meeleolud Stuttgardis, sümboolse aadressiga Mercedesstrasse 137 asuvas peakontori tornmajas, kus kõrgel katusel Mercedese kolm kuulsat haru kaugele üle linna paistavad? Chrysleri jätmise poolt on kindlasti Zetsche koos ülejäänud DaimlerChrysleri tippjuhtkonnaga. Poolt on ka ameeriklased Detroidist. Vastu hääletavad aga Mercedese divisjoni keskastmejuhid ning kindlasti kogu Saksa-poolne aktsionäride vägi.

General Motors kandidaat

Viimased on lihtsalt väsinud Chrysleri probleemide kinnimaksmisest. Oli ju nende aktsiaomand Daimler-Benzi ajal väärt rohkem kui nüüd, mil neile kuulub justnagu kaks korda suurem firma. Meelekibedust lisab kindlasti fakt, et 500 kilomeetri kaugusel Münchenis pesitsev põlisvaenlane BMW teenib samal ajal rahulikult kasumit. Aktsionäride suhtumisest kõneleb ilmekalt asjaolu, et koos Chryslerist loobumise juttudega on aktsiahind rõõmsalt üles tõtanud.

Variante edasiminekuks on mitmeid. Esimene. Kõik jätkub vana viisi. Daimler ja Chrysler jäävad kokku ning sakslased punnivad reformidega edasi. Teine. Mingi investeerimisfond ostab Chrysleri, tõenäoliselt tükeldab ja müüb edasi. Kolmas. Ostab olemasolev autotootja. Rahast pungil, kuid Ameerikas esindamata Renault-Nissan teatas eelmisel nädalal, et pole huvitatud. Sama signaal tuli ka Volkswageni leerist. Küll aga on huvi Chrysleri vastu näidanud üles hiinlased.

Enim on võimaliku Chrysleri ostjana siiski räägitud kodumaisest konkurendist General Motorsist. Ühest küljest saaks ühendada müügivõrku ja tehaseid. Samas on General Motorsil endalgi muresid, milleks veel Chrysleri hädad kaela võtta. Kuid nagu Wall Streeti analüütik Kevin Tynan muigamisi möönis: “Tegu on ju Detroidiga. Nad on ka varem mõttetuid tehinguid teinud.”

Sakslaste poolt vaadates on Chrysleri müügi puhul suurimaks takistuseks sama asjaolu, mis neid kunagi Chryslerit ostma sundis. DaimlerChrysler omanikestruktuur on äärmiselt killustunud. Suurimale aktsionärile Deutsche Bankile kuulub umbes 7-protsendine pakk. Seetõttu on Daimler ise juba viimsed paarkümmend aastat olnud võimalikuks ülevõtmissihtmärgiks. Eelmine Daimleri juht Jürgen E. Schrempp alustaski osturallit, et kasvatada Mercedeste tootja nii suureks, et keegi neid ennast ära osta ei suudaks. Muretseti Chrysler, osalused Mitsubishis ja Hyundais. Nii polegi imestada, et kohe, kui algasid jutud Chryslerist loobumisest, elustusid ka igivanad spekulatsioonid.

Ameerika autotööstus ägab

•• Detroidi kolm suurt, General Motors, Ford ja Chrysler on viimastel aastatel teatanud ainult halbu ja veel halvemaid uudiseid. Paar aastat tagasi sosistati General Motorsi pankrotist ja 2005. aastal raporteeris firma 10 miljardi dollari suurusest kahjumist. Selle trumpas hiljuti üle Ford – 2006. aasta kahjum 12 miljardit dollarit. Chrysleri eelmise aasta 1,5-miljardiline kahjum tundub eelmiste kõrval isegi pisike. Kõik kolm istuvad ülikallite ametiühingunõudmiste, pensioni- ja tervishoiuplaanide otsas. Näiteks Chrysleril on oma endiste töötajate ees tervisekaitsekohustusi 22,6 miljardi dollari eest.

•• Äsja välja tulnud 2007. aasta veebruarikuu automüügi numbrid USA-s näitavad, et Ameerika autode turuosa on kukkunud 54 protsendini. Tundub ainult aja küsimus, mil “välismaalased” haaravad USA turul enamuse. Chrysleri jaoks teeb olukorra eriti keeruliseks, et erinevalt Fordist ja GM-ist turuosa väljaspool USA piire lihtsalt puudub.